Digiteenuste õigusaktist
16. novembril jõustus digiteenuste õigusakt - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065, 19. oktoober 2022, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ. Euroopa Liidu Teatajas avaldati digiteenuste õigusakt 27. oktoobril 2022. See on otsekohalduv määrus, mis kehtib kõigi digiteenuste suhtes, mille kaudu pakutakse tarbijatele kaupu, teenuseid või sisu. Määrusega pannakse veebiplatvormidele uued kohustused vähendada kahjusid ja võidelda riskide vastu internetis, kehtestatakse kasutajate õiguste tugev kaitse ning seatakse veebiplatvormide jaoks sisse uus läbipaistvus- ja vastutusraamistik.
Määrus laieneb: võrgutaristut pakkuvad vahendusteenustele, sinna alla kuuluvad: Internetiühenduse pakkujad, domeeninimede registripidajad, sh: digitaalsed majutusteenused, nagu pilvandmetöötlus ja veebimajutus, ka müüjaid ja tarbijaid ühendavad digiplatvormid, näit internetipõhised kauplemiskohad, rakendustepoed, koostöömajanduse platvormid ja sotsiaalmeediaplatvormid.
Eriti suurte platvormide jaoks, mis jõuavad enam kui 10%-ni 450 miljonist kasutajani Euroopas, nähakse ette eraldi õigusnormid.
Mikro- ja väikeettevõtjate kohustused on proportsionaalsed nende suutlikkuse ja suurusega.
Määrus laieneb kõigile ühtsel turul teenuseid pakkuvatele digivahendajatele, olenemata sellest, kas nad on asutatud ELis või väljaspool seda.
Määruses nähakse ette:
- Meetmed, mille abil võidelda internetis ebaseadusliku sisu, sh kaupade ja teenuste vastu: ette on nähtud mehhanismid, mis võimaldavad kasutajatel ebaseaduslikust sisust teatada ning platvormidel usaldusväärsete teavitajatega ebaseadusliku sisu kindlakstegemisel ja kõrvaldamisel koostööd teha.
- Uued eeskirjad müüjate jälgimise kohta veebiturgudel. Veebiturgudele kehtestatakse uus kohustus kontrollida pisteliselt olemasolevatest andmebaasidest nende saitidel olevate toodete või teenuste nõuetelevastavust.
- Kasutajatele mõeldud kaitsemeetmed, sh võimalus vaidlustada platvormide sisu modereerimisel tehtud otsuseid, mh tuleb kasutajaid teavitada sellest, kui nende sisu kõrvaldatakse või selle kättesaadavust piiratakse.
- Mitmesugused veebiplatvormidele kehtivad läbipaistvusmeetmed, sh parem teave tingimuste kohta, samuti läbipaistvus seoses algoritmidega, mida kasutatakse kasutajatele sisu või toodete soovitamiseks.
- Uued kohustused seoses alaealiste kaitsega kõigil ELi platvormidel.
- Väga suurte platvormide ja otsingumootorite kohustus hoida ära riskipõhiste meetmete, sh riskijuhtimismeetmete sõltumatu auditeerimise kaudu tehtava järelevalve abil nende süsteemide kuritarvitamist. Platvormid peavad võtma meetmeid desinformatsiooni, valimistega manipuleerimise, naistevastase kübervägivalla või alaealiste internetis kahjustamise riski vähendamiseks.
- Uus kriisidele reageerimise mehhanism rahvatervist ja julgeolekut ähvardavate tõsiste ohtude, näiteks pandeemia või sõja puhul.
- Keeld kuvada veebiplatvormidel suunatud reklaame, mille aluseks on laste profiilianalüüs või konkreetsed isikuandmete kategooriad, näiteks etniline päritolu, poliitilised vaated või seksuaalne sättumus. Suurem läbipaistvus seoses igasuguse reklaamiga veebiplatvormidel ja suunamudijate kommertsteadaannetega.
- Keeld kasutada veebiplatvormide kasutajaliidestes nn varjatud mustreid, petuelemente, mis mõjutavad kasutajaid tegema valikuid, mida nad tegelikult teha ei kavatse.
- Uued sätted, et anda teadlastele juurdepääs olulisemate platvormide andmetele, uurimaks, kuidas platvormid töötavad ja kuidas internetiriskid arenevad.
- Kasutajatel antakse uued õigused, sh õigus esitada platvormile kaebus, taotleda kohtuvälist kokkulepet, esitada oma riigi ametiasutusele kaebus omaenese keeles või taotleda reeglite rikkumise korral kahjuhüvitist. Samuti saavad esindusorganisatsioonid võimaluse kaitsta kasutajate õigusi, kui tegu on ulatusliku seadusrikkumisega.
- Ainulaadne järelevalvestruktuur: väga suurte digiplatvormide (45 miljonit kasutajat) peamine järelevalveorgan on Euroopa Komisjon (EK), muude platvormide üle teevad järelevalvet nende asukohaliikmesriigid. Ekl on nõuete täitmise tagamisel sarnased volitused nagu konkurentsiõiguse alaste menetluste puhul. Riiklike reguleerivate asutuste ja komisjoni koostööks luuakse kogu ELi hõlmav mehhanism.
Ühtlasi kehtestatakse määrusega uued normid selle kohta, kuidas digivahendajad peavad oma teenuseid ja protseduure välja töötama.
Kõik digivahendajad peavad täitma uusi läbipaistvuskohustusi. Muu hulgas võetakse selleks kasutusele uus ebaseadusliku sisu märgistamise süsteem.
Kes peab mida järgima:
Vahendusteenuse pakkujad:
|
- Läbipaistvusaruanne; |
|
|
|
|
|
- Nõuded kasutustingimuste kohta; |
|
|
|
|
|
- Koostöö riiklike ametiasutustega vastavalt korraldustele; |
|
|
|
|
|
- Kontaktpunktid ja vajaduse korral seaduslik esindaja. |
Veebimajutusteenuse pakkujad: kõik eelnevad, ning:
|
- Teavitamine ja meetmete võtmine ning kohustus anda kasutajatele teavet; |
|
|
|
|
|
- Kuritegudest teatamine |
||||
Digiplatvormid: kõik eelnevad, ning lisaks:
|
- Kaebuste lahendamise ja õiguskaitse mehhanism ning vaidluste kohtuväline lahendamine; |
|
|
|
|
|
- Usaldusväärsed teavitajad; |
|
|
|
|
|
- Kuritahtlike teadete ja vastuväidete vastased meetmed; |
|
|
|
|
|
- Kauplemiskohtade erikohustused, nt kolmandatest isikutest tarnijate volituste kontrollimine (KYBC), lõimitud nõuetelevastavus, pistelised kontrollid; |
|
|
|
|
|
- Lastele suunatud reklaamide ja kasutajate eriomadustel põhinevate reklaamide keelustamine; |
|
|
|
|
|
- Soovitussüsteemide läbipaistvus; |
|
|
|
|
|
- Internetireklaami läbipaistvus kasutaja jaoks; |
Väga suured digiplatvormid kõik eelnevad, ning lisaks:
|
- Riskijuhtimiskohustused ja kriisidele reageerimine; |
|
|
|
|
|
- Väline ja sõltumatu audit, sisemine vastavuskontroll ja avalik aruandekohustus; |
|
|
|
|
|
- Kasutaja õigus loobuda profiilianalüüsil põhinevatest soovitustest; |
|
|
|
|
|
- Andmete jagamine ametiasutuste ja teadlastega; |
|
|
|
|
|
- Tegevusjuhendid; |
|
|
|
|
|
- Koostöö kriisidele reageerimisel |
Üheks EK eesmärgiks on selle määrusega parandada mehhanisme ebaseadusliku sisu eemaldamiseks ja kasutajate põhiõiguste, sh sõnavabaduse kaitsmiseks internetis. Sellega luuakse ka tugevam avalik järelevalve digiplatvormide üle, eelkõige väga suurte platvormide üle.
Mis edasi
Nüüd, pärast digiteenuste määruse jõustumist 16. novembril 2022 on digiplatvormidel aega kolm kuud (17. veebruarini 2023), et teatada oma veebisaitide aktiivsete lõppkasutajate arv. Nende kasutajaarvude alusel hindab EK, kas platvorm tuleks nimetada väga suureks digiplatvormiks või otsingumootoriks. Pärast seda, kui EK on vastava otsuse teinud, on asjaomasel üksusel (suurel platvormil) neli kuud aega digiteenuste määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sh esimese iga-aastase riskihindamise korraldamiseks ja EK-le esitamiseks. ELi liikmesriigid peavad andma oma digiteenuste koordinaatoritele volitused 17. veebruariks 2024, s.o digiteenuste määruse üldise kohaldamise alguskuupäevaks. Siis muutub digiteenuste määrus täielikult kohaldatavaks kõigi selle kohaldamisalasse kuuluvate üksuste suhtes.