Eesti eesistumine EMSKis
Eesti küsis oma EL Nõukogu eesistumiseperioodil Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt (EMSKilt) kui organiseeritud kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonilt arvamusi Eesti jaoks oluliste teemade kohta. Selliseid eesistujamaa küsitud arvamusi nimetatakse EMSKis ettevalmistavateks arvamusteks. Kokku küsis Eesti arvamusi viiel teemal.
1. „Sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide roll ja võimalused uute töövormide kontekstis“
EMSK leidis, et praegu toimuvad muutused on niivõrd ulatuslikud, et nende puhul on vaja kollektiivset, laiaulatuslikku ja kaasavat arutelu. Sotsiaaldialoogi tuleks pidada igal tasandil ja kõikide sidusrühmade osalemisel ja otsida pidevalt uusi asjakohaseid lahendusi, teha ettepanekuid ja kujundada tulevast töömaailma. Digiteerimine ja selle mõju tööle peaks olema Euroopa tasandil ja ka kõikide liikmesriikide jaoks prioriteet ning muutuma sotsiaaldialoogis keskseks küsimuseks.
EMSK soovitas jälgida digiteerimise arengut, suundumusi, ohte ja võimalusi ning selle mõju töösuhetele, töötingimustele ja sotsiaaldialoogile. Oluline on suurendada sotsiaaldialoogi tõhusust ja asjakohasust töömaailmas toimuva arengu kontekstis sobivate vahendite kaudu, näiteks teabe jagamine, tuleviku-uuringute elluviimine, heade tavade jagamine jm. EMSKi hinnangul on praegu vajalikum kui ei kunagi varem tunnustada sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste osa kõikidel tasanditel ning seda tugevdada.
2. „Oskuste, sh digitaaloskuste pakkumine ja arendamine uute töövormide kontekstis: uued poliitikameetmed ning muutuvad rollid ja vastutus“.
EMSK leidis, et tuleb tagada asjakohaste oskuste kättesaadavus ja et säiliks Euroopa konkurentsivõime. Oluline on ka see, et Euroopas oleks võimalik luua uusi ettevõtteid ja töökohti, et inimesed oleksid kogu tööelu vältel tööturule integreeritud ning, et tagada kõigi heaolu. Need tulevased oskused peaksid vastama ühiskonna vajadustele ja tööturu nõudmistele.
Elukestev õpe on vajalik kõikidele, kuid palju rohkem aega tuleb pühendada kutsealasele koolitusele ja informaalsele õppimisele. Konkreetsemalt peavad riiklikud ja eraorganisatsioonid pakkuma kutsealast koolitust uute tehnoloogiate valdkonnas eelkõige neile, kellel ei ole suutlikkust koolitusi ise korraldada, näiteks väike- ja keskmise suurusega ettevõttesd, vabade elukutsete esindajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Pikaajalise arenguga, mis võib viia uute ja ootamatute probleemideni, mille puhul vananevad tänapäevased oskused kiiresti, on võimalik parimal viisil tegeleda siiski üldhariduse raames. Seetõttu on EMSKi arvates väga oluline tegur koolitajate kvalitatiivne ettevalmistus, nagu ka nende seisund tööga seotud paindlikkuse, tasustamise ja sotsiaalsete tagatiste seisukohast.
3. „Maa kasutamine toiduainete jätkusuutlikuks tootmiseks ning ökosüsteemi teenusteks“.
EMSK rõhutas, et põllumaa kadumine mulla degradeerumise, maade hülgamise, kliimamuutuste ja põllumajandusmaa linnastumise tõttu on kõikides liikmesriikides märkimisväärne probleem. EMSK tegi ettepaneku ajakohastada olemasolevat ELi raamistikku toidutootmise ja teiste ökosüsteemi teenuste pakkumise seisukohalt väärtusliku põllumaa ning selle viljakuse kaitsmiseks liikmesriikides, parandades monitooringut ja usaldusväärse teabe esitamist. ÜPP (ühtse põllumajanduspoliitika) moderniseerimisel peaks eesmärk olema muu hulgas põllumaa ning muldade tervise ja viljakuse kaitsmise jätkamine.
Arvestades kliimakokkuleppeid, tuleks toetada olemasolevaid ja uusi algatusi muldade süsinikutsükli tasakaalustamiseks viisil, mis ei ohusta toidutootmist. Süsinikusisalduse suurendamiseks mullas tegi EMSK ettepaneku integreerida ELi poliitikameetmetesse jätkusuutliku muldade majandamise põhimõtted. Soodustada tuleks biomassi tootmist vee kättesaadavuse ning teiste mulla tingimuste (mulla struktuuri ja aeratsiooni, toitainete kättesaadavuse, pH taseme, mulla bioloogilise aktiivsuse) parandamise kaudu, minimeeritud mullaharimist, karjatamist ja rohumaade jätkusuutlikku majandamist, integreeritud põllumajandustootmist, sh mahe- ja tavapõllumajanduse parimaid tavasid, nagu viljavaheldus, liblikõieliste kasvatamine, orgaaniliste väetiste ja komposti kasutamine, põldudele talvise taimkatte rajamine jms. Süsinikurikkaid muldasid ja rohumaid tuleb majandada jätkusuutlikult, et soodustada süsiniku sidumist muldade ja taimede poolt.
4. „Jagamismajanduse maksustamine – jagamismajanduse arenguga seotud võimalike maksumeetmete analüüs“.
EMSK tõdes, et praegu on digitaalmajanduse ja jagamismajanduse sektoris kujunemas hulgaliselt uusi ärimudeleid. Need mudelid eristuvad oma struktuurilt ja ettevõtja mõõtmetelt, samuti oma sihtturgude ulatuselt, tehnoloogia kasutamise viisidelt ja organisatsioonimudelilt.
Maksustamistingimuste poolest võib aga tuvastada kolm eri rühma:
- mudel, mis hõlmab ülisuuri ettevõtjaid, kes täidavad veebi vahendusel erinevaid digitaalfunktsioone ja saavad suurema osa oma tuludest kogutud andmete müügist ja haldamisest ning reklaamist (nt Google);
- mudel, mis hõlmab platvorme nõudmise ja pakkumise ühitamiseks ja haldamiseks ning põhineb tarbijate ja teenuseosutajate kokkuviimisel, kasutades ühendamisvahendina digitaalseid platvorme, ja kus tehingutest saavad tulu nii ühendav platvorm kui ka lõplik teenuseosutaja (nt Airbnb, Uber);
- mudel, mis hõlmab inimeselt inimesele kauplemise platvorme, kus teoorias rahalisi majandustehinguid ei tehta, ent kus võimaldatakse kaupade ja teenuste vahetamist võrdsetel alustel kasutajate ja pakkujate vahel.
EMSK ei pea kokkuvõttes vajalikuks uut eraldi süsteemi jagamismajanduse ettevõtjate maksustamiseks. Kohandada tuleks olemasolevaid eeskirju ja põhimõtteid uue olukorraga selleks, et tagada kõigi majandustegevuses osalejate – nii tavapärasel viisil kui ka digitaalmajanduse raames tegutsejate – ühetaoline ja proportsionaalne kohtlemine. Jagamismajanduse maksustamise süsteem peab järgima neutraalsuse põhimõtet ega tohi takistada turu arengut. Suurendada tuleb aga liikmesriikide ja liikmesriigisiseste eri haldusasutuste koostööd, et avaliku sektori asutused suudaksid digitaalmajanduse ja jagamismajanduse kiiruse ja dünaamilisusega sammu pidada.
EMSK toetas ka Eesti välja öeldud virtuaalse tegevuskoha ideed leides, et maksustamissüsteemi hõlpsama haldamise ja eelkõige käibemaksustamise lihtsustamise huvides võib osutuda kasulikuks katsetada püsiva virtuaalse organisatsiooniga arvestades, et digitaalne majandus ja jagamismajandus arenevad üha rohkem piiriüleses ja üha vähem konkreetse territooriumiga seotud keskkonnas. Lisaks asjakohasele fiskaalsüsteemile on vaja tagada, et kaitstakse: 1) tarbijaõigusi, 2) privaatsust ja isikuandmete töötlemise eeskirjade järgimist, 3) töötajaid ja teenuseosutajaid, kes on seotud uute ärimudelite ja koostööplatvormide tegevusega.
5. „Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemise eelised integreeritud kohaliku ja maaelu arengu jaoks“.
EMSKil paluti uurida, millist kasu võib kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviis tuua liikmesriikidele, milliseid kitsaskohti on ilmnenud kõnealuse mitmest fondist rahastatava lähenemisviisi rakendamisel ja kuidas neid on lahendatud. Lisaks tuleks uurida, kuidas on rakendatud mitmest fondist rahastatavaid kogukonna juhitud kohaliku arengu projekte linna- ja linnalähedastes piirkondades ning millist positiivset mõju võivad need tulemusena avaldada linna- ja maapiirkondade arengule.
EMSK leidis, et kogukonna juhitud kohalikul arengul võib olla mitmeid eeliseid eduka Euroopa kohaliku arengu vahendina. Oma arvamuses esitas EMSK mitmeid soovitusi, sh soovitas näiteks, et Euroopa Komisjon uuriks ja analüüsiks põhjalikult võimalusi luua ELi tasandil reservfond kogukonna juhitud kohaliku arengu tarvis; soovitas määrata kindlaks kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühtlustatud raamistik ning kehtestada lihtsad eeskirjad kogukonna juhitud kohaliku arengu fondi rakendamiseks ELi tasandil; leidis, et tuleks oluliselt lihtsustada kogukonna juhitud kohaliku arengu õigusraamistikku, rakendamise korda ning 2021.–2027. aasta programmitöö perioodi mudelit.