Eesti ja Soome võiksid võita palju investeerides ühiselt paremasse infrastruktuuri ja ettevõtluskeskkonda

Tema sõnul võiksid naaberriigid lisaks füüsilistele ühendustele investeerida ka ettevõtjatele vajalikesse infrastruktuuridesse, näiteks hästitoimivatesse piiriülestesse infosüsteemidesse.

Toomas Luman meenutas oma kõnes esimesi riigivisiite Soome, millest võttis osa ka äridelegatsioon. Juba siis oli tema sõnul palju juttu koostööst kahe riigi vahel. Näiteks toimus 2001. aasta visiidi ajal samuti ärifoorum. „Toona ütlesin, et mõlema riigi jaoks oleks kasulik, kui loobuksime nägemast teineteist konkurendina ega vaataks üksteise poole ülevalt alla või alt ülesse. Ainult siis, kui näeme teineteises võrdseid partnereid ja meie riike ühtse majandusruumina, saame olla edukad,“ meenutas Luman. „Täna, ligi 16 aastat hiljem, see nii on - nii Soome kui Eesti on mõlemad Euroopa Liidu ja eurotsooni liikmed. Mõlemal pool lahte mõistame väga hästi, et keerulises maailmas on vaja edu nimel koostööd teha,“ kinnitas ta.

Toomas Luman rääkis Soomest kui Eesti ettevõtjate jaoks olulisimast partnerriigist. Lumani hinnangul ei muutu see ka tulevikus, sest me jagame sarnaseid väärtuseid ja mõistame teineteist. „Soome on olnud üks suurimatest investeerijatest Eesti majandusse kogu Eesti taasiseseisvusaja jooksul. See on olnud kasulik mõlemale poolele. Edaspidi oleks suurema majandusedu nimel mõistlik ühendada ideed ja teadmised mõlemast riigist ning investeerida koos senisest rohkem ka muljal maailmas, et võita ühiselt majanduskasvust Aasias, Aafrikas või mistahes teises maailmajaos,“ julgustas Luman. Ta lisas, et koos on see reaalsem kui üksinda.

Eesti ja Soome tihedama ühendamise kontekstis räägitakse sageli nii tunnelist kui õigusruumi ühildamisest. Head, kiired ja turvalised ühendused on majanduse jaoks kahtlemata äärmiselt olulised. Seda nii Eesti ja Soome vahel, kuid mitte ainult. Lumani sõnul oleks nii Eestil kui Soomel võita sellestki, kui maanteeühendus Tallinnast Berliinini oleks lahendatud euroopalikku kiirteega ja raudteeühendus kiirraudteega.

„Tehnoloogia areng ning ettevõtjate riskijulgus on aidanud meid selleni, et enamik ei mäletagi aega, mil Tallinnast Helsingisse kulgev laevareis kestis ligemale neli tundi. Tänane merereis kestab kaks tundi ja meenutab rohkem kaubanduskeskuses viibimist kui tüütut laevareisi,“ ütles Luman. „Kui saaks veel nii laevale mineku kui maale tuleku muuta sedavõrd kiireks nagu Saaremaa praamil, siis piisaks enamikel juhtudel saavutatud kiirusest täiesti,“ lisas ta.

Lisaks füüsilistele ühendustele on Lumani sõnul oluline ka muu ettevõtjatele vajalik infrastruktuur – hästi- ja koostoimivad infosüsteemid. Soome ettevõtjatel võiksid olla paremad võimalused, kuidas ajada asju näiteks Eesti maksuametis, äriregistris, linnavalitsuses ja vastupidi. Need on lihtsad asjad, mis on piiriüleselt tegutseva ettevõtja jaoks väga tähtsad. Lisaks on ausale ettevõtjale tähtis vastastikune ärikeeldude tunnustamine või kerge ligipääs ettevõtete majandusaasta aruannetele ning informatsioon maksukohustuste täitmisest. „Eestis võib igaüks oma äripartneri majandusaktiivsuse ja õiguskuulekuse kontrollimiseks vaadata kui palju on ta reaalselt riigile makse tasunud. Miks ei võiks sama olla võimalik Soomeski? Suurem läbipaistvus ja avatus on oluline nii avalikus sektoris kui ka ettevõtluses,“ ütles Luman.

„Eesti ettevõtjate huvi koostöö vastu Soomega kinnitab fakt, et seekordse riigivisiidiga on Soome saabunud suurim äridelegatsioon, kes iial Eesti presidenti riigivisiidil saatnud.

7.−8. märtsil toimub Eesti Vabariigi presidendi riigivisiit Soome, millest võtab osa ka 42-liikmeline äridelegatsioon. Visiidi käigus toimub lisaks muule ka Eesti-Soome ärifoorum ning Tampere Ülikooli külastus ja kahe riigi ettevõtjate networking-üritus. Riigivisiit korraldatakse koostöös Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.