Eesti noored teavad, kuidas rahaga ümber käia
Mais avalikustatud ülemaailmse OECD PISA 2018 finantskirjaoskuse uuringu tulemuste põhjal on Eesti noored uuringus osalenud 20 riigi hulgas esikohal. Koguni 95%-l meie 15-aastastest õpilastest on põhiteadmised rahatarkusest ja viimase kuue aastaga on Eesti teinud kõige suurema arenguhüppe.
Finantskirjaoskus ehk rahatarkus on teadmised, hoiakud ja käitumine, mis on vajalikud rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ning enda ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks praegu ja tulevikus. Rahatarkuse olemasolu ja kasutamisoskus on oluline järjest noorematele, seda nii vananeva elanikkonna kui ka finantsteenuste ja -võimaluste maailma avardumise pärast. Hakates õpitud teadmisi võimalikult vara rakendama, kinnistuvad mõistliku rahakasutamise hoiakud kiiresti ning tagavad võimaluste avardumise, madalama stressitaseme, paremad suhted ning kindlustunde ootamatute olukordade ees.
Koolitunnid avaliku ja erasektori koostöös
Rahatarkuse õpetamine koolides on alates 2012. aastast osa kogu elanikkonna rahatarkuse edendamisest ja seda viiakse ellu Eesti elanike finantskirjaoskuse programmi 2013–2020 raames. Paljude avaliku ja erasektori organisatsioonide koostöös pandi alus süsteemsele õpetamisele koolides ning koostati õppematerjalid.
Näiteks Eesti Majandusõpetajate Seltsi eestvõtmisel ja koostöös paljude ainete õpetajatega töötati välja õppematerjalid, mis aitavad kujundada finantskirjaoskust eri õppeainete kaudu. Juba seitse aastat on märtsikuus Eesti Pangaliidu eestvõttel antud koolides rahatarkuse tunde. Sel aastal valmis 12 e-külalistunni videot koos tunnikavadega aastaringseks kasutamiseks. Üle 25 aasta on majandus- ja ettevõtlusharidust, sh rahatarkust jaganud Junior Achievement, eksperte on muu hulgas koolidesse saatnud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, maksu- ja tolliamet ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.
Lisaks on koolitatud õpetajaid koostöös MTÜ-ga Rahatarkus, Investeerimisklubiga ning ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames. Uuest õppeaastast teeme koos võrgustikuga Ettevõtlik Kool algust õpetajate rahatarkuse mentorklubidega. Heade partnerite toel on jagatud rahatarkuse raamatuid nii õpilastele kui ka kõikide maakondade raamatukogudesse, uue kuue on saanud finantsinspektsiooni hallatav rahatarkuse veebikeskkond minuraha.ee.
Teadmised on, aga neid ei kiputa rakendama
Kuigi PISA testi tulemused on nii 2012. kui ka 2018. aastal näidanud 15-aastaste noorte rahatarkuse kõrget taset, siis eelmisel aastal tehtud uuringu tulemuste järgi need veel hoiakutesse juurdunud ei ole. 2019. aastal korraldatud Eesti elanike finantskirjaoskuse uuring näitas, et 21% 18–19-aastastest vastanutest rahaasjadest ei huvitu ja vaid 27% noortest koostas eelarvet. Saamaks täpselt aru, millest on rahatarkuse õpetamisel puudus, teevad rahandusministeerium ning haridus- ja teadusministeerium uuringu, mille tulemusi võetakse arvesse ka järgmise rahatarkuse programmi koostamisel. Edaspidi tuleb rohkem fookust suunata rahatarkuse hoiakute ja käitumismustrite muutmisele, jätmata tähelepanuta seni edukalt toiminud teadmiste edasiandmist.
Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirja Teataja 3/2020 numbris rubriigis "Kogemus".
Autor: Liisi Kirch, rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator