Eesti peab jääma Soome ja Lätiga ühte vööndiaega

Euroopa Liidus on arutlusel idee lõpetada alates järgmise aasta aprillist kellakeeramine. Koja hinnangul tuleb kellakeeramise lõpetamisel vältida olukorda, kus Eesti vööndiaeg erineb Läti või Soome ajast.

Täna on kõik liikmesriigid kohustatud tulenevalt Euroopa Liidu direktiivist minema suveajale üle märtsi viimasel pühapäeval ja tagasi talveajale oktoobri viimasel pühapäeval. Euroopa Liit plaanib aga aastaaegadest tingitud kellakeeramist lõpetada ning arutlusel oleva ettepaneku kohaselt toimub kellakeeramine viimast korda 31. märtsil 2019.

Seejärel saab iga liikmesriik ise otsustada, millist vööndiaega valida ning kas eelistada alalist suve- või alalist talveaega. Kui liikmesriik eelistab talveaega, siis tuleb suveajalt talveajale üle minna viimast korda 27. oktoobril 2019. Lisaks jääb liikmesriikidele õigus teha oma vööndiajas muudatusi, mis ei sõltu aastaaegadest.

Direktiivi jõustumisel võib teoreetiliselt tekkida olukord, kus Soome, Eesti ja Läti on kõik erinevates vööndiaegades. Selline lahendus ei mõjuks ilmselt positiivselt turismile, transpordile, reisimisele ja ka muudele valdkondadele.

Selliste olukordade vältimiseks näeme kahte lahendust. Esimene võimalus on direktiivi selgelt kirja panna, et kõik liikmesriigid jäävad pärast kellakeeramise lõpetamist suveajale või talveajale. See tähendaks, et iga liikmesriik ei saa ise otsustada, kas eelistada suve- või talveaega, vaid see otsus tehakse ühiselt Euroopa Liidu tasandil.

Kui direktiivi sõnastust ei ole võimalik muuta ning igale liikmesriigile jääb õigus otsustada, kas eelistada suve- või talveaega, siis peaks Eesti tegema tihedat koostööd Soome, Läti ja Leeduga ning võib-olla veel mõne liikmesriigiga, et nimetatud riigid jääksid ka tulevikus ühte ajavööndisse. Kaubanduskoja liikmetelt saadud tagasiside näitas, et suurem osa vastajatest eelistab suveajale jäämist. 

Direktiivi kohaselt toimub aastaaegadega seonduv kellakeeramine viimast korda 31. märtsil 2019. Praeguseks ei ole kaubanduskoda saanud liikmetelt tagasisidet, et see tähtaeg tooks endaga kaasa negatiivseid mõjusid, mille tõttu peaks kellakeeramise lõpetamist edasi lükkama.

Direktiivi kohaselt jääb liikmesriikidele õigus teha oma vööndiajas muudatusi, mis ei sõltu aastaaegadest. Sellest tuleb Euroopa Komisjonile vähemalt kuus kuud enne muudatuse jõustumist ette teada anda. Liikmetelt saadud esmane tagasiside näitab, et kuus kuud on piisavalt pikk etteteatamise tähtaeg. 

Loe lähemalt koja seisukohti: