Eesti tootja on leplik – peaasi, et sekkumist oleks vähe
Vaadates tagasi lõppenud aastale, võib öelda, et sõltumata siseriiklikest tõmbetuultest, oli tööstusel siiski hea aasta. Pea iga kuu võis uudiste veergudelt lugeda, et siin-seal on avatud mõni uus tehas, ettevõte laienes või tegi suure investeeringu tootmise tõhustamiseks. Seega kui väliskeskkond seda toetab, siis ettevõtted ka arenevad ja on tuleviku suhtes optimistlikumad. Täna on see nii, kuid ettevaatavalt on jätkuvalt üleval hulk ohte, millega tuleb tegeleda.
Eelmine aasta jääb kindlasti meelde kui maksudega jantimise aastana. See tekitas segadust ja teadmatust nii ettevõtjate seas kui ühiskonnas üldisemalt. Selle mõju kandus paljuski üle ka ettevõtete investeerimisotsustele. Kaubanduskoda uuris 2017. aasta suvel oma liikmetelt kas ja miks on nad 2017. aastaks planeeritud investeeringud ära jätnud või edasi lükanud. Selgus, et ettevõtjad oleks olnud valmis investeerima ca 50 miljonit eurot rohkem, kuid jätsid selle tegemata eelkõige ebastabiilse maksukeskkonna tõttu. Ei ole küll väga suur summa, kuid oleks olnud siiski parem, kui need otsused oleksid tehtud.
Uude aastasse võib siiski vaadata optimistlike ootustega. Hetkel pole otseselt näha, et midagi võiks oluliselt halvemaks minna, kuid oluline on püsida siseriiklikult stabiilsena. Vältida ettevõtja hirmutamist uute maksude või bürokraatiaga. Eesti ettevõtja on suhteliselt leplik ja ega ta väga palju tahagi – peaasi, et saaks oma asja rahulikult ajada. Positiivsust võiks sütitada ka meie peamistel eksporditurgudel valitsev soodne olukord ning praegu võib öelda, et majanduse väljavaated on head. Uued vabakaubanduslepingud, näiteks Kanadaga, aitavad sellele igati kaasa.
Hoolimata positiivsetest väljavaadetest ei tohiks nüüd jääda loorberitele puhkama, vaid lahendama tuleb hakata probleeme, mis mõjutavad tööstust ja Eesti majandust üldiselt pigem pikemas vaates. Üks sellistest nuputamise kohtadest on Eesti tööstusettevõtete turundamine ja maailmale tutvustamine. Juba täna, aga peamiselt tulevikus, mängib üha suuremat rolli ettevõtte nähtavus ja maine – seda nii eksporditurgude laiendamiseks kui tulevikus töökäte saadavuse kindlustamiseks. Tuleb tõdeda, et Eesti ettevõtted saavad oma turundamisega päris hästi hakkama – kuid siin võiks riigi toest kõige rohkem täiendavat lisandväärtust sündida. Läbi tugevate ettevõtete ja toodete aitame kujundada kogu riigi nägu nii, et sellest on kasu kõigile. Kiiresti arenevas majanduskeskkonnas edukas olemiseks ongi just oluline aru saada turundamise vajalikkusest. Tulevikus on väga keeruline edukat äri üleval hoida ja arendada, kui nokitsed omaette ja loodad, et keegi väikest Eesti tootjat märkab. Võimalusi selleks on mitmeid, kasvõi tutvustada oma tegevusi ja saavutusi läbi kaubandus-tööstuskoja välja saadetava uudiskirja, mille lugejad on erinevad ettevõtlusega kokku puutuvad organisatsioonid üle maailma. Me peame pidevalt tegelema sellega, et meid maailmas positiivselt teataks.
Tööstus on Eestis suurim majandussektor ja seejuures ka suurim tööandja, kuid kuhugi pole kadunud tööjõu mure. Paraku kiireid lahendusi siin pole. Üks leevendus oleks riigipoolne kiirem välistööjõu kvoodi probleemi lahendamine. Lisaks ootavad ettevõtjad riigi poolt sõnumit, et haridusteemadega tegeletakse ja et keegi tunnistaks, et meil on probleeme. Ka tööstuse automatiseerimine ja selle soodustamine on tulevikku vaadates äärmiselt olulised – robotid tulevad, et jääda. Samas tuleb arvestada, et tänapäeval muutuvad üha olulisemaks taylor made tooted, mis takistavad nii nende tootmise täielikku automatiseerimist kui pakuvad väljakutseid eksportimisel.
Kui tuua välja veel midagi positiivset, siis on hea meel, et aasta lõpus kinnitas valitsus lõpuks ettevõtjate poolt kaua oodatud tööstuspoliitika rohelise raamatu, millesse panustasid lisaks riigile ka erialaliidud ja huvigrupid. Selles on välja toodud Eesti tööstuse suurimad murekohad, näiteks töötava elanikkonna vähenemine, madal tööviljakus, ettevõtete ja teadusasutuste vähene koostöö, keeruline finantsvahendite kättesaadavus jne. Kuigi roheline raamat pakub murekohtadele ka lahendusi, siis on need pigem üldised. Nüüd tuleb aktiivsemalt tegelema hakata murekohtade detailsemate lahenduste välja töötamisega. Vastasel juhul muutub riiulis seistes roheline raamat peagi kollaseks ja see pole kindlasti olnud selle koostamise eesmärk. Lõpuks ei ole ettevõtja jaoks vahet, mis värvi või millise fondiga probleeme ja eesmärke kirja pannakse. Kuni need ei ole saanud lahendusteks ja ei ole aidanud ettevõtjal oma äri paremini teha, on olnud tegemist maksumaksja raha raiskamisega ja tarbetu tööga.
Riigilt ootavad ettevõtjad eelkõige vähem sekkumist ja tegelike probleemidega tegelemist. Bürokraatlike nüansside juurde tekitamine sellele kindlasti kaasa ei aita. Praeguseks on tekkinud olukord, kus riik ühest otsast vähendab bürokraatiat ja teisest otsast tekitab seda muudkui juurde. Ei ole mõistlik uhkustada, et meil on tuhandeid riigi pakutavaid e-teenuseid, sest selle maksavad kinni maksumaksjad. Pigem osutagu riik vähem ja kvaliteetselt ning hoidku maksukoormus võimalikult madal ja süsteem lihtne. Juba seegi on väga suur väärtus.
Artikkel ilmus esmakordselt Äripäeva erilehes Tööstus jaanuaris 2018.