Ehitusvaldkonna töötajal on nüüd õigus nõuda töötasu ka oma peatöövõtjalt
15. oktoobril jõustus töölepingu seaduse muudatus, mille kohaselt on ehitusvaldkonna töövõtjal kohustus teatud tingimuste täitmise korral maksta oma alltöövõtja töötajale töötasu, kui alltöövõtja ei ole oma töötajale tasu maksnud.
Töötaja saab nõuda töötasu maksmist lisaks oma tööandjale ka oma tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult, kui on täidetud järgmised kriteeriumid. Esiteks peab töötaja tegema hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid. Teiseks peab töötaja tööandja olema sõlminud töövõtjaga alltöövõtulepingu eelpool nimetatud ehitustööde tegemiseks. Kolmandaks saab töötaja esitada nõude oma tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastus üksnes siis, kui tööandja ei maksa talle töötasu ning tööandjalt ei ole võimalik pärast täitemenetluse alustamist töötasu nelja kuu jooksul sisse nõuda.
Töötasu maksmine on piiratud miinimumpalgaga
Töölepingu seadus näeb ette, et alltöövõtu tellinud isik ei pea maksma töötajale töötasu täismahus, vaid üksnes miinimumpalga ulatuses, mis on hetkel 654 eurot kuus. Näiteks kui ehitusvaldkonna töötaja töötasu on 2000 eurot, tööandja on talle võlgu kolme kuu töötasu ning täidetud on eelnevalt nimetatud kriteeriumid, siis peab töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isik maksma töötajale 1962 (3x654) eurot, mitte 6000 eurot.
Kui alltöövõtu tellinud isik on tasunud töötajale miinimumpalga ulatuses töötasu, siis saab alltöövõtu tellinud isik enda poolt tasutud summa tagasi nõuda töötaja tööandjalt. Samal ajal väheneb töötaja nõue oma tööandja vastu alltöövõtu tellinud isiku poolt tasutud summa võrra.
Hoolas ettevõtja on uuest kohustusest vabastatud
Töövõtja vabaneb kohustusest maksta oma alltöövõtja töötajale töötasu, kui ta on suhetes alltöövõtjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust. Kaubanduskoja ettepanekul lisati seadusesse ka täiendav selgitus, mida loetakse korraliku ettevõtja hoolsuseks. Töölepingu seadus täpsustab, et töövõtja on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega, kui ta on kontrollinud oma alltöövõtja tausta ja pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige maksehäirete puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises.
Kaubanduskoja ettepanekul lisati seadusesse ka punkt, et eelpool kirjeldatud muudatused puudutavad üksnes neid lepinguid, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud isiku ja töötaja tööandja vahel pärast 2022. aasta 15. oktoobrit. Seega varasemalt sõlmitud lepingutele uus kohustus ei laiene.
Töölepingu seaduse muudatus tehti selleks, et Eesti võtaks korrektselt üle lähetatud töötajate direktiivi 2014/67/EL.
Ehitusettevõtteid puudutava töölepingu seaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda SIIN.