EL viisalihtsustuslepingu peatamisest

06. septembril tegi Euroopa Komisjon (EK) ettepaneku peatada viisalihtsustuse kohaldamise leping Venemaaga täielikult.
Lepingu peatamisega reageeritakse liidu julgeolekuhuve ja liikmesriikide riiklikku julgeolekut ähvardavatele riskidele ja ohtudele, mis tulenevad Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu. See tähendab, et Venemaa kodanikel ei ole enam eeliskorras pääsu ELi ning nende viisataotluse menetlemine pikeneb ning muutub kallimaks ja keerulisemaks. Liikmesriikidel on Venemaa kodanike lühiajaliste viisade taotluste menetlemisel ulatuslik kaalutlusõigus ning nad saavad tagada suurema kontrolli ELi reisivate Venemaa kodanike üle.  EL jääb avatuks teatavatele reisijate kategooriatele, kes taotlevad viisat olulistel eesmärkidel, eelkõige ELi kodanike pereliikmetele, ajakirjanikele, teisitimõtlejatele ja kodanikuühiskonna esindajatele.

Viisalihtsustuslepingu peatamise ettepanekuga kaotatakse kõik lihtsustused Venemaa kodanikele, kes taotlevad Schengeni alal viibimiseks lühiajalist viisat. Selle asemel kohaldatakse viisaeeskirja üldeeskirju.

Praktikas seisavad tähendab see Venemaa viisataotlejate jaoks järgmist:

• kõrgem viisatasu: kõigi viisataotlejate viisatasu suureneb 35 eurolt 80 eurole;
• pikem menetlusaeg: tavapärane tähtaeg, mille jooksul konsulaadid peavad tegema viisataotluse kohta otsuse, pikeneb 10 päevalt 15 päevale. Seda ajavahemikku võib üksikjuhtudel pikendada maksimaalselt 45 päevani, kui taotlus on vaja täiendavalt läbi vaadata;
• rangemad eeskirjad mitmekordsete viisade kohta: viisataotlejad ei saa enam kergesti viisasid, mis kehtivad mitmekordseks Schengeni alale sisenemiseks;
• viisataotlejatelt nõutavate täiendavate dokumentide pikem loetelu: viisataotlejad peavad viisa taotlemisel esitama kõik nõutavad dokumendid. Viisalihtsustuslepingus sisalduv lihtsustatud loetelu nende puhul enam ei kehti.

Lisaks viisalihtsustuslepingu peatamise otsusele andis EK 09. septembril vastava juhendi konsulaatidele. Juhendi kohaselt võivad konsulaadid kohandada Venemaal esitatud lühiajaliste viisade taotluste menetlemise korda ja kasutada täiel määral ära ELi viisanõuetest tulenevaid võimalusi, et tagada taotluste parem kontroll:

• pidada vähem prioriteetseks mittehädavajalikku reisimist: kui konsulaat lepib kokku aja viisataotluse esitamiseks, peaks ta pidama vähem prioriteetseks viisataotlejaid, kellel ei ole reisimiseks olulist põhjust (näiteks turiste);
• pikendada viisataotluse kohta otsuse tegemise tähtaega: konsulaat võib võtta viisataotluse kohta otsuse tegemiseks aega kuni 45 päeva (tavaliselt 15 päeva), et kontrollida Venemaa kodanike esitatud taotlusi põhjalikumalt;
• nõuda täiendavaid tõendavaid dokumente: liikmesriikide konsulaadid võivad nõuda lisaks standardnimekirjas olevatele dokumentidele täiendavaid dokumente, et tagada põhjalik kontroll, eelkõige võimaliku ohu korral avalikule korrale ja rahvusvahelistele suhetele.

Samuti peaks liikmesriikidel olema range lähenemisviis Venemaa kodanikele juba antud kehtivate lühiajaliste viisade ümberhindamisel. Kui selgub, et viisa andmise tingimused ei ole enam täidetud, näiteks seetõttu, et viisaomanikku peetakse nüüd julgeolekuohuks, peaksid liikmesriigid antud viisa kehtetuks tunnistama. Liikmesriigid ei peaks andma pika kehtivusajaga mitmekordseid viisasid, kuna Venemaa kodanikud ei pruugi pikas perspektiivis majandusliku ebastabiilsuse, piiravate meetmete ja Venemaal toimuvate poliitiliste muutuste tõttu täita ELi sisenemise tingimusi.

Praegu on veidi vähem kui miljonil Venemaa kodanikul kehtiv Schengeni ala viisa. EL viisainfosüsteem  sisaldab teavet ca 14 miljoni Venemaa kodanikele antud viisa kohta, kuid neist umbes 13 miljonit enam ei kehti. Seda teavet hoitakse viisainfosüsteemis viisataotlejate tausta kontrollimiseks.

2022. aasta jaanuarist juulini on EL oma välispiiridel registreerinud veidi üle 1,3 miljoni Venemaa kodaniku piiriületuse. See arv käib üksikute sisenemiste kohta, mis tähendab, et kui üks ja sama isik ületab piiri mitu korda, võidakse teda arvestada mitu korda. See hõlmab ka mitmekordse viisaga inimesi, kellel on sama viisaga võimalik mitu korda ELi siseneda ja sealt lahkuda.

Okupeeritud Ukraina aladel välja antud Venemaa passide mittetunnustamine
Lisaks tegi EK 06. septembril ettepaneku ELi ühise lähenemisviisi kohta okupeeritud välisriikides välja antud Venemaa passide mittetunnustamise kohta. Venemaa on hoogustanud oma tavapasside väljastamist rohkematel väljaspool valitsuse kontrolli olevatel Ukraina aladel, eelkõige Hersonis ja Zaporižžjas. Liikmesriigid ei tohiks tunnustada okupeeritud Ukraina aladel välja antud Venemaa passe kehtivate dokumentidena viisade väljastamiseks ja ELi välispiiride ületamiseks. Selle seadusandliku ettepanekuga tagatakse siduv lähenemisviis kõigis liikmesriikides, asendades vabatahtlikud meetmed, mida liikmesriigid on võtnud pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist. See on järjekordne samm ELi ühises vastuses Venemaa sõjalisele agressioonile Ukraina vastu ja Venemaa tavale väljastada okupeeritud välisriikides passe.

Nüüd on jürgmine sõna kasseadusandjatel. Nõukogu peab viisalihtsustuslepingu peatamise ettepaneku läbi vaatama ja selle vastu võtma. Kui ettepanek on vastu võetud, jõustub peatamine teisel päeval pärast ettepaneku avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Venemaad teavitatakse peatamisotsusest hiljemalt 48 tundi enne selle jõustumist.

Okupeeritud Ukraina aladel Venemaa poolt välja antud Venemaa reisidokumentide mittetunnustamise kohta peavad oma sõna ütlema parlament ja nõukogu. Tehtud otsus jõustub esimesel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.