Elutähtsa taristu tegevuskavast
06. septembril esitas Euroopa Komisjon (EK) ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus elutähtsa taristu tegevuskava kohta, eesmärgiga tõhustada ELi reageerimise koordineerimist elutähtsa taristu häirimise katsetele.
Elutähtis taristu on selline taristu, mille kaudu osutatakse teenuseid, mis on ühiskonna kesksete funktsioonide tagamise seisukohast hädavajalikud ja mille osutamine siseturul peab kulgema takistamatult. Euroopa Liit on vastu võtnud ka elutähtsat taristut reguleeriva kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimet käsitleva direktiivi, mis jõustus 16. jaanuaril 2023. Liikmesriikidel on direktiivi siseriiklike õigusaktide vastuvõtmiseks aega kuni 17. oktoobrini 2024. Direktiivi eesmärk on tugevdada kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimet mitmesuguste ohtude, sh looduslike ohtude, terrorirünnakute, siseohtude või sabotaaži ning rahvatervise hädaolukordade suhtes. Selle kohaselt peavad liikmesriigid vastu võtma riikliku strateegia kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime suurendamiseks ja tegema riskihindamise hiljemalt 17. jaanuariks 2026. Võttes arvesse riskihindamise tulemusi, peavad liikmesriigid oma kriitilise tähtsusega üksused kindlaks määrama hiljemalt 17. juuliks 2026.
Direktiivis on üksteist sektorit:
- Energia
- Vedu
- Pangandus
- Finantsturu infrastruktuur
- Tervis
- Joogivesi
- Reovesi
- Digitaalne taristu
- Avalik haldus
- Kosmosesektor, kus osutatakse maapealseid infrastruktuuriteenuseid
- Toidu tootmine, töötlemine ja turustamine
Ka varasemalt on EL juba võtnud terve hulga meetmeid, et elutähtsat taristut paremini kaitsta, et vältida või leevendada elutähtsates teenustes esinevate häirete mõju. Näiteks vahetult pärast Nord Streami gaasijuhtme sabotaaži tegi EK ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus, et kiirendada tööd elutähtsa taristu kaitsmiseks. Selle soovituse eesmärk oli maksimeerida ja kiirendada tööd, et kaitsta neid varasid, rajatisi ja süsteeme, mis on vajalikud majanduse toimimiseks, pakkuda siseturul kodanikele olulisi teenuseid ning leevendada mis tahes rünnaku mõju, tagades võimalikult kiire taastumise. Kuigi kaitsta tuleks kogu sellist taristut, oli siis, lähtudes riskihinnangutest, esikohal energia-, digitaristu-, transpordi- ja kosmosesektor, kuna need on ühiskonna ja majanduse seisukohast oma laadilt horisontaalsed.
Lisaks esitas ELi ja NATO elutähtsa taristu vastupidavusvõime rakkerühm juuni lõpul oma hindamisaruande, milles kaardistatakse praegused julgeolekuprobleemid ja esitatakse sihipärased soovitused elutähtsa taristu toimepidevuse tugevdamiseks.
Nüüdne, 06. septembri ettepanek, tugineb nendele meetmetele ja täiendab juba olemasolevaid ELi tasandi kriisivahendeid. See täiendab ka küberturvalisuse valdkonna tegevuskava ja liidu hübriidohutõrje operatiivprotokolli.
Tegevuskavaga tahetakse saavutada elutähtsat taristut mõjutavale olulisele intsidendile reageerimisel kolm peamist eesmärki:
- parandada ühist olukorrateadlikkust liikmesriikides elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi, selle päritolu ja kõigile peamistele sidusrühmadele operatiivsel ja strateegilisel/poliitilisel tasandil avalduvate võimalike tagajärgede parema mõistmise kaudu;
- tagada üldsuse koordineeritud teavitamine, et minimeerida lahknevusi pärast elutähtsat taristut mõjutavat olulist intsidenti üldsusele edastatavates sõnumites. Üldsuse selge teavitamine on oluline ka desinformatsiooniga võitlemiseks;
- reageerida tulemuslikult, tugevdades liikmesriikide reageerimist ja koostööd liikmesriikide vahel ning asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutustega, sest nii leevendatakse elutähtsat taristut mõjutava olulise intsidendi toimet ja võimaldatakse kiiresti taastada elutähtsad teenused.
Tegevuskava võib kasutada, kui:
i) intsidendil on märkimisväärne häiriv mõju kuuele või enamale liikmesriigile või kuues või enamas liikmesriigis;
ii) intsidendil on märkimisväärne häiriv mõju kahes või enamas liikmesriigis ning intsidendi ulatusliku ja märkimisväärse tehnilise või poliitilise mõju tõttu on vaja õigeaegset poliitika koordineerimist liidu tasandil.
Elutähtsa taristuga seotud olulisele intsidendile reageerimiseks on tegevuskavas sätestatud mitu EL tasandi meedet. Mõjutatud liikmesriike saab näiteks toetada teabevahetuse kaudu, korraldada ekspertide kohtumisi, koostada olukorrateadlikkuse aruandeid ning koordineerida avalikke sideliine ja reageerimist. Koordineeritud reageerimine võib tähendada ka tehnilist tuge teistelt liikmesriikidelt või asjaomastelt ELi institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt, kui mõjutatud liikmesriigid seda taotlevad, ning ELi kriisikoordineerimismehhanismide aktiveerimist ja ELi vahendite kasutamist. Kõik osalejad peavad looma elutähtsa taristu tegevuskavaga seotud küsimuste jaoks kontaktpunkti.