Energia maksustamise direktiivist

Meie probleemid reaalses elus ja normatiivses maailmas ei lange kokku. Kui meie siin Eestis maadleme kõrgete energiahindadega, siis Euroopa Komisjonil (EK) on energia maksustamise direktiivi osas vastupidine mure. Ning selle lahendamiseks tuli Komisjon välja energia maksustamise direktiivi muudatustega.

Muudatusega tuldi välja eelkõige põhjustel, et EK hinnangul ei ole energia maksustamise direktiiv kooskõlas ELi kliima- ja energiaeesmärkidega. Selles ei keskenduta piisavalt kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, energiatõhusuele ning elektri ja alternatiivkütuste kasutuselevõtule. Komisjon leiab, et selle põhjuseks on asjaolu, et uusi, vähem süsihappegaasi tekitavaid kütuseid maksustatakse samamoodi, kui nende ekvivalendiks olevaid fossiilkütuseid. Mahupõhine maksustamine on biokütuste jaoks ebasoodne, kuna ühe liitri biokütuse energiasisaldus on tavaliselt väiksem, kui ühe liitri konkureeriva fossiilkütuse energiasisaldus, kuid neile kohaldatakse sama maksumäära.

Teiseks soodustab energia maksustamise direktiiv tegelikult fossiilkütuste kasutamist. Praegu kohaldatakse väga erinevaid riiklikke maksumäärasid koos mitmesuguste maksuvabastuste ja vähendustega ning paljud neist on fossiilkütustega seotud. Uus ettepanek aitaks vähendada fossiilkütuste kasutamist kahel moel. Esiteks kehtestades kõrgemad maksumäärad fossiilkütustele ja madalamad taastuvenergiatoodetele. See vähendaks huvi fossiilkütuste kasutamise vastu. Teiseks vaadates läbi võimalikud maksuvähendused ja -vabastused, mis praegu vähendavad fossiilkütuste maksustamist. Sh põllumajanduses kasutatav gaasiõli, kodumajapidamistes kütmiseks kasutatavad gaasiõli ja süsi või energiamahukates tööstusharudes kasutatavad fossiilkütused. Lisaks lõpetaks ettepanek praeguse kohustusliku erandi tegemise lennundus-, veeliikluse ja kalandussektorile.

Kolmandaks ei aita energia maksustamise direktiiv enam kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kuna minimaalsed maksumäärad on kaotanud oma ühtlustava mõju riiklikele maksumääradele. Miinimummäärad on madalad, ei takista enam „võidujooksu madalaima maksumäära nimel“ ega kujuta endast maksustamise alammäära. Kõik see koos maksuvabastuste ja -vähendustega suurendab siseturu killustatust ja toob eelkõige kaasa ebavõrdsed tingimused kõigis asjaomastes majandussektorites.

Direktiivi muudatustega teeb Euroopa Komisjon ettepaneku tõsta madalaimat maksustamistaset ning vähendada ja piirata liikmesriikide võimalusi teha maksuvabastusi. Lisaks soovitakse maksustada lennuki- ja laevakütused enamiku ELi-siseste toimingute puhul.
 

Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele alates 2023. aasta jaanuarist järgmised meetmed:

1. Energia maksustamine energiatoodete ja elektrienergia energiasisalduse ning nende keskkonnatoime alusel. Et tagada energiatõhusus, kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja seda võimalikult ühtsel viisil, tuleb maksustamine siduda energiatoodete ja elektrienergia energiasisaldusega ning nende keskkonnatoimega ELi üldise raamistiku alusel.
    
2. Energiatoodete loetelu ja kohaldatavad mõisted. Maksustamise kohaldamisala peaks hõlmama energiatoodete loetelus konkureerivaid energiaallikaid ning tagada tuleks nende ühtne ja standarditud maksustamine. ELi muudest õigusaktidest tulenevad või ettepanekus täpsustatud täiendavad mõisted võimaldavad diferentseeritud maksukohtlemist. Kui toode koosneb ühe või mitme toote segust, tuleks iga komponendi maksustamine kindlaks määrata vastavalt selle suhtes kohaldatavatele määradele ja olenemata sellest, millise CN-koodi alla toode tervikuna kuulub.
    
3. Sätted, mis käsitlevad õigusraamistiku kohaldamisalast väljajätmist. Energia maksustamine hõlmab mootorikütuse või kütteainena kasutatavaid energiatooteid ja elektrit. Energia maksustamise direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta üksnes muud kasutusviisid kui mootorikütusena või kütteainena kasutamine ning energiatoodete kahesugune kasutamine, samuti soojusenergia toodangu maksustamine. Sarnasel viisil kasutatavat elektrienergiat tuleks kohelda samaväärselt.
    
4. Määrade liigitus ja madalaimate maksustamistasemete indekseerimine. EK soovib energiaallikate ühtset kohtlemist, seda ka riiklikul tasandil kehtestatud maksumäärade puhul. Liikmesriigid peaksid võtma aluseks direktiivis erinevatele energiaallikatele ja kasutusviisidele kehtestatud madalaimate maksustamistasemete vahelise seose. Selle nõude täitmiseks peaks elekter olema alati üks kõige vähem maksustatud energiaallikaid, et soodustada selle kasutamist, eelkõige transpordisektoris.
    
5. Mootorikütuste, kütteainete ja elektrienergia erinevad madalaimad maksustamistasemed. Transpordis kasutatavate mootorikütuste, eriotstarbel (näit. primaarsektoris), kütteainetes ja elektrienergias kasutatavate mootorikütuste jaoks tuleks kehtestada erinevad madalaimad maksustamistasemed. Kui kohaldatakse üleminekuperioodi, tuleks madalaima maksustamistaseme tõstmine – välja arvatud vähese CO2 heitega kütuste puhul – kuni üleminekuperioodi lõpuni kindlaks määrata ühe kümnendiku ulatuses aastas. Ei tohiks vahet teha gaasiõli kaubanduslikul ja mittekaubanduslikul kasutamisel mootorikütusena ning kütteainete ja elektrienergia ärilisel ja mitteärilisel kasutamisel.
    
6. Elektri tootmiseks kasutatud sisend. Liikmesriikidel on lubatud elektrienergia tootmiseks kasutatavaid energiatooteid ja elektrienergiat täiendavalt maksustada. Liikmesriigid, kes soovivad sellist maksustamist kasutada, peaksid järgima direktiivis sätestatud miinimummäärade liigitust, et anda õigeid keskkonnasignaale.
    
7. Õhusõidukites ja laevadel kasutatavad energiatooted ja elektrienergia. Maksustada tuleks energiatooted ja elektrienergia, mis tarnitakse ELi-siseseks lennuliikluseks ja ELi-siseseks veeliikluseks, sh kalapüügiks. Energiatoodete ja elektrienergia kasutamise suhtes ELi-sisestel mitteärilistel lendudel ja mittelõbulendudel kohaldataks erinevaid maksumäärasid. ELi-siseses ärilennunduses ja lõbulendudel kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes tuleks kohaldada liikmesriikides mootorikütuste ja elektrienergia suhtes kohaldatavaid standardmaksumäärasid.
    
8. Maksuvabastuse andmise võimalus teatavate toodete või teatavatest allikatest pärit elektrienergia puhul. Võimalus kohaldada maksuvabastusi või -vähendusi on teatavatel juhtudel õigustatud konkreetsete põhjustega, eelkõige energiatõhususe ja keskkonnakaitse eesmärkidega, nagu: taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia; soojus- ja elektrienergia koostootmisel toodetud elektrienergia, tingimusel et koostootmine on ELi määratluse kohaselt keskkonnasõbralik; muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused, täiustatud säästvad biokütused, vedelad biokütused, biogaas ja täiustatud säästvad tooted, mis kuuluvad CN-koodide 4401 ja 4402 alla.
    
9. Maksuvähenduse tegemise võimalus teatavate kasutusviiside puhul. Eesmärgipärane maksu vähendamine (kuid mitte madalamale direktiivi miinimummäärast) võib osutuda vajalikuks mitmesugustel põhjustel, näiteks energiatõhususe rakendamiseks või sotsiaalsete kaalutluste arvessevõtmiseks. Mh kodumajapidamistes. ELi ühtlustatud määratluse kohaselt haavatavateks tunnistatud kodumajapidamistes kasutatavate energiatoodete ja seal kasutatava elektrienergia puhul võiks teha erandi kuni kümneks aastaks pärast direktiivi jõustumist.
    
10. Teatavate energiatoodete maksustatavus. Võttes arvesse füüsikaliste omaduste sarnasust, tuleks vesinikuga seotud maksustatav sündmus viia vastavusse maagaasiga seotud maksustatava sündmusega, mille puhul muutub maks sissenõutavaks ajal, mil turustaja või edasimüüja tarnib toodet. Kui elektri salvestamise seadmed ja trafod tarnivad elektrit, võiks neid käsitada ümberjaotajatena, et vältida topeltmaksustamise ohtu.

Lisaks eelolevale tuleks füüsikaliste omaduste sarnasuse ja liikmesriikide erinevate olukordade tõttu maksustada CN-koodide 2703 (turvas), 4401 (küttepuit, puitlaastud või -pilpad, saepuru ning puidujäätmed ja -jäägid) ja 4402 (puusüsi) alla kuuluvad tooted ning maks tuleks muuta sissenõutavaks tarnimise ajal samamoodi nagu söe, koksi ja pruunsöe puhul

Uue direktiivi kohaselt alates 1 jaanuarist 2023 oleks madalaim maksustamistase (eurodes gigadžauli kohta nii bensiinil, gaasiõlil kui petroolil - 10,75 ; elektrienergial – 0,15.