Ettevõtetel on riigile mitmeid ettepanekuid seoses KredExi toetusmeetmetega
Kaubanduskoda viis ligi 3400 ettevõtte seas läbi veebiküsitluse, et saada ettevõtetelt tagasisidet KredExi kriisimeetmete kohta ning koguda ettepanekuid meetmete muutmiseks. Tagasiside on oluline sisend riigi kriisimeetmete nõuandvale kogule, et koroonakriisi võimalikul jätkumisel saaksid kõik ettevõtted ja sektorid võrdselt soovitud abi. Küsitlus näitas, et suurem osa vastanutest ei ole väga rahul KredExi toetusmeetmetega. Ettevõtetelt laekus ka mitmeid ettepanekuid toetusmeetmete tingimuste muutmiseks.
Toetusmeetmetes on mitmeid probleeme
Tagasisides toodi välja, et laenuintressid on ebamõistlikult suured. Ettevõtted leiavad, et kriisi ajal riigi poolt tagatav laenutoode võiks olla turu hindadest soodsam, mitte põhjustada ettevõttele täiendavat koormust
Vastajad tõid esile, et toetusmeetmete otsustusprotsess ei ole läbipaistev. See tähendab, et peab olema selge ning objektiivne laenu saamise printsiip. Praegu ettevõte, isegi kui ta vastab KredEx laenu saamise tingimustele, peab tegema suure eeltöö (äriplaan, 3 aastane finantsprognoos), aga tulemus ei ole selge (KredEx otsuses summa sõltub ainult nende subjektiivse otsusest). Näitena toodi välja, et KredEx ei põhjendanud laenusumma kuuekordset vähendamist.
Paljud vastajad tõstsid esile ka seda, et toetusmeetmed ei taga võrdset kohtlemist. Mitmel sektoril, mis on koroonakriisist tugevalt mõjutatud, ei ole riik eraldi toetusmeetmeid ette näinud, näiteks meelelahutuse ja transpordi valdkond. Seni on toetatud pigem tööjõumahukaid sektoreid ja teenindussfääri. Tehnoloogiamahukale ja automatiseeritud tööstusele suunatud meetmed puuduvad.
Lisaks ei ole arvestatud ettevõtetega, kelleni jõuavad kriisi mõjud hiljem. Töötleval tööstusel, mida kriisi sügavam langus tabas viitega ja millisel on pikaajalised finantseerimislahendused paigas, pole olnud võimalik mitte mingit toetust saada riigi poolt pakutavatest KredExi meetmetest.
Lisaks toodi välja, et strateegiliste laenude jagamise põhimõtted on arusaamatud ja poliitiliselt mõjutatud. Toodi ka välja, et tavapärased laenud/käendused ei ole kriisimeetmed ja likviidsuskriisi aitas üle elada Töötukassa palgatoetusmeede.
KredExi laenu- ja käendustingimusi tuleb leevendada
Töötukaasa toetusmeetme pikendamise kõrval peetakse kõige olulisemaks KredExi laenukäenduse pakkumist, kuid senisest soodsamatel tingimustel. Küsitluse tulemused ning ka ettevõtete varasem tagasiside näitab, et ettevõtted ei ole väga rahul KredExi toetustmeetmete tingimustega. Ettevõtted peavad liiga suureks nii laenuintressi kui ka lepingutasusid. Lisaks valmistab muret see, et laenu või käenduse andmise protsess ei ole läbipaistev, lahendused peaksid olema lihtsamad ja arusaadavamad. Paljud vastajad ei pea mõistlikuks ka seda, et KredEx nõuab isiklikku käendust.
Muud ettepanekud KredExi toetusmeetmete osas
Mitmed ettevõtted tegid ettepaneku, et KredEx võiks pakkuda käendust kõikidele ettevõtetele, kes suudavad tõendada, et nende käive on langenud seoses koroonaviirusega. Lisaks tehti ettepanek, et KredEx võiks pakkuda meetmeid ka olemasolevate laenude refinantseerimiseks. Samuti leiti, et omakapitali osas võiks olla KredEx paindlikum ning otselaenude asemel tuleks suunata enam vahendeid mõistlikel tingimustel antavateks tagatisteks.
Paljud ettevõtted tõid esile, et toetuse suurus peaks olema seotud riigile tasutud tööjõumaksudega ning võtma arvesse seda, kui palju on ettevõtte käive koroonakriisi tõttu langenud. Kui hinnata ettevõtteid käibelanguse põhjal, muutub väiksemaks ka taotlejate ring. Mitmed ettevõtted rõhutasid, et aidata tuleb üksnes neid ettevõtteid, kes on hädas just koroonakriisi tõttu, mitte muudel põhjustel. Toetust ei tuleks pakkuda ettevõtetele, kes olid juba enne koroonakriisi raskustes. Oluliseks peeti ka seda, et toetusmeetmed oleksid läbipaistvad.
Lisaks tõid vastajad välja, et toetusmeetmed tuleb ette näha ka nendele ettevõtetele, kelleni koroonakriis jõuab hiljem. Toetada oleks vaja ka tehnoloogiamahuka ja automatiseeritud tööstuse konkurentsivõimet. Hädavajalik on tegeleda ka tööstuse konkurentsivõime küsimustega nii koroonaviiruse pandeemia järgses majanduslanguses kui pikaajalises võtmes, sest tagasilöögid tööstuses ja ekspordis hakkavad mõjutama nõudlust ülejäänud siseriiklikele teenustele.
Samas oli ka vastajaid, kes leidsid, et ettevõtete riigi poolt toetamine on majandusse sekkumine ja seda ei ole vaja teha. See tekitab turumoonutusi ja paneb hästi hakkama saanud ettevõtted ebavõrdsesse seisu. Riik peaks pigem tegema kõigi jaoks parema maksukeskkonna - vähendama näiteks tööjõumakse (eriti suurepalgalistel ja suuremat lisaväärtust loovatel töökohtadel), alandama kütuse- ja elektriaktiise, jms.
Oli ettevõtjad, kes pidasid vajalikuks rõhutada kui oluline on rahu säilitamine selle kriisi puhul. Leiti, et kõige rohkem oleks abi sellest kui meedia ja poliitikud toetaks ettevõtluskeskkonda sellega, et ei puhuks üles paanikat, kui haigestumised natukenegi tõusevad.