Ettevõtjad saavad piiriüleste probleemide korral abi SOLVIT-võrgustikult
2022. aastal pöördusid Eesti SOLVIT-keskuse poole mitmed transpordiettevõtjad, kes puutusid kokku erinevate piiriüleste probleemidega Euroopa Liidu liikmesriikides. Kuigi on tekkinud ka probleeme, mis jäävad erinevatel põhjustel kahjuks positiivse lahenduseta, oleme suutnud paljude probleemide lahendamisele kaasa aidata.
Näiteks süüdistati Eesti veoettevõtjat Rootsis kabotaažveo teostamises ja määrati trahv 60 000 SEK, mille ettevõtja oli kohustatud kohapeal tasuma. Veok transportis kauba Eestist Rootsi, seejärel laadis Rootsis neljas erinevas kohas uue kauba autole ja suundus kogu koormaga tagasi Eestisse. Tagasiteel peatas veoki Rootsi politsei ning trahvis juhti väidetava kabotaažveo eest, kuigi juht esitas kõik nõutud dokumendid, sh laevapileti ning selgitas, et on teel sadamasse, et viia kaup Eestisse. Tegemist oli rahvusvahelise veo, mitte kabotaažveo teenuse pakkumisega EL määruse 1072/2009 artikli 8 tähenduses, nagu seda väitis Rootsi politsei. Ettevõtja pöördus SOLVITi poole ning vaidlustas trahviotsuse. Pärast tõendusmaterjalide esitamist trahviotsus Rootsi Transpordiameti poolt tühistati ja tasutud 60 000 Rootsi krooni tagastati ettevõtjale. Probleemi lahendamiseks kulus 102 päeva.
2022. aastal on Eesti SOLVIT-keskuses olnud menetluses mitmeid transpordiettevõtjate juhtumeid, mis puudutasid 2022. aastal rakendunud liikuvuspaketti ja eelkõige selles sisalduvaid autojuhi sõidu- ja puhkeaja nõudeid. Nt pidas Belgia politsei kinni Eesti veoki ning määras juhile trahvi selle eest, et ta ei olnud 4 nädala jooksul pärast koduriigist lahkumist naasnud tööandja asutamisriigi tegevuskeskusesse või oma elukohta. Juht üritas Belgia politseile olukorda selgitada ja esitas ka kinnituskirja, milles ta oli oma tööandjale teada andnud, et ei soovi 4 nädala järgselt koju naasta, vaid veeta oma puhkeaeg Hollandis ja mida tööandja ka aktsepteeris. Belgia politsei aga väitis, et autojuht peab iga 4 nädala tagant Eestisse naasma ning määras väidetava rikkumise eest rahatrahvi summas 1 800 EUR, mida survestati kohapeal tasuma, kuna vastasel korral lubati veok arestida. EL määrusest 561/2006 ei tulene, et vedaja asukohariiki või juhi koduriiki naasmine on töötaja kohustus. Tööandja peab töötajale seda võimalust pakkuma, kuid töötajal on õigus sellest keelduda. Nii on õigusakti selgitustes liikmesriikidele teada andnud ka Euroopa Komisjon. Seetõttu leidis ettevõtja, et Belgia politsei kohaldas ebaõigelt Euroopa Liidu õigust ning seeläbi rikkus töötaja õigusi. Ettevõtja pöördus SOLVITi poole ning probleem sai pooleldi positiivse lahenduse - trahviotsus küll tühistati, kuid ettevõtjalt sisse nõutud trahvi garantiisummat ei ole ettevõtjale kahjuks siiani tagastatud.
2022. aastal esitati SOLVITile ka mitu samasisulist kaebust Rootsi vastu, kus politsei oli kontrolli käigus peatanud maanteel Eesti ettevõtja veokid ning nõudnud juhtidelt tõendeid selle kohta, kus nad on veetnud oma iganädalased puhkeperioodid. Nimelt kehtib Euroopa Liidu õiguse kohaselt nõue, et autojuht ei tohi iganädalast puhkeaega (45 h) veeta sõiduki kabiinis. Euroopa Komisjon on aga õigusakti selgitustes liikmesriikidele teada andnud, et selle nõude täitmise kontrollimisel ei ole õigustatud küsida autojuhilt tõendeid selle kohta, kus ta oma iganädalast puhkeaega veetis (näiteks hotelliarvet). Seetõttu ei olnud juhtidel tõendeid esitada ja probleemiks sai ilmselt ka keelebarjäär, sest tõendi puudumisel püüdis Rootsi politsei küsimusi esitades kindlaks teha, kus juhid oma iganädalast puhkeaega veetsid.
Küsimuste esitamist autojuhile teel toimuva menetluse käigus ei ole Euroopa Komisjon välistanud. Kuna Rootsi politsei väitis, et juhid olid küsimustele vastates viidanud ikkagi sõiduki kabiinis viibimisele, siis sai ettevõtja EL määruse 561/2006 artikli 8(8) (muudetud EL määrusega 2020/1054) rikkumise eest trahvi 20 000 SEK. Ettevõtja vaidlustas trahvid väites, et töö- ja puhkeaja rikkumise eest oleks õigustatud trahvida vaid siis, kui juht tabatakse otse oma iganädalast puhkeaega sõiduki kabiinis veetmas. Samuti väitis ettevõtja, et autojuhid ei olnud Rootsi politseile vastanud, et nad veetsid oma iganädalase puhkeaja sõidukis. Kahjuks nende kaebuste puhul Rootsi Transpordiamet ei olnud nõus oma otsust muutma ning trahvid jäid jõusse.
Ka Prantsusmaal oli Eesti ettevõtjal sarnane probleem – veok seisis nädalavahetusel parklas ja kui juht esmaspäeval auto juurde naasis, läks politsei veoki juurde ja nõudis tõendeid selle kohta, kus juht puhkeaega veetnud oli. Ka antud juhtumi puhul ei olnud juhil selle kohta ühtegi tõendit esitada. Kaebus on hetkel menetluses.
Menetluses on ka Portugalis saadud rahatrahv, kus Portugali politsei pidas teeäärse kontrolli ajal kinni Eesti ettevõtte veoki. Teostatud kontrolli ajal avastas politsei, et juht on rikkunud EL määruse 561/2006 artikli 8 lõike 6 tingimusi. Politsei leidis, et juht ei ole nõuetekohaselt teinud iganädalast kohustuslikku 45-tunnist puhkeaega ning määras trahvi 2 040 eurot. Ettevõtja ei nõustunud trahviotsusega, sest politsei ei arvestanud regulaarse iganädalase puhkeajana üht 58-tunnist puhkeaega, mida oli katkestatud kahel korral laevale sõitmiseks, mis on lubatud vastavalt EL määruse 561/2006 artikkel 9 punktile 1.
SOLVITil on suur mõju
Eda Rembel, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhtivspetsialist:
Vesteldes veoettevõtjate esindusorganisatsiooniga (ERAA) ja konkreetsete veoettevõtjatega, on väga tänuväärne, et SOLVIT-süsteemi kaudu on veoettevõtjatel võimalik teistes liikmesriikides rakendatud sanktsioone vaidlustada. See aitab kaasa Euroopa Liidu õigusaktide osas õigusselguse saavutamisele ja erinevate tõlgenduste vältimisele. Eriti tänuväärsed on positiivse tulemusega juhtumid, sest trahviotsuse tühistamine ühes liikmesriigis hoiab reeglina ära Euroopa Liidu õigusega vastuolus oleva samalaadse sanktsiooni ka edaspidi või leiab järgmine samalaadne juhtum SOLVIT-süsteemis kiire positiivse lahenduse. Seega, Eesti veoettevõtjad tunnustavad väga, et SOLVIT-süsteem on olemas ja valmis ettevõtjaid aitama.
Rohkem infot SOLVITi kohta:
Artikli autor: Janne Änilane, Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet