Ettevõtluskonto loomisega võivad kaasneda kuritarvituse riskid

Ettevõtluskontot saaksid kasutada inimesed, kes müüvad kaupu füüsilistele või juriidilistele isikutele ja/või osutab teenuseid füüsilistele isikutele. Idee kohaselt peab inimene avama pangas ettevõtluskonto, kuhu laekunud summadelt 20 protsenti läheb automaatselt maksuametile. Sellist lahendust saab kasutada ainult juhul, kui tulu ei ületa aastas 25 000 eurot.

Kaubanduskoja hinnangul on bürokraatiavaba väikeettevõtluse võimaldamine hea ettepanek, kuid sellega võib kaasneda mitmeid kuritarvituse riske. Näiteks on praktikas väga keeruline kontrollida, kas inimene osutab juriidilisele isikule teenust või müüb talle kaupa. Seega võib esineda juhtumeid, kus tegelikult osutatakse teenust, kuid see vormistatakse maksukohustuse vähendamise eesmärgil kauba müügina.

Seetõttu tegime rahandusministeeriumile ettepaneku võimaldada uut lahendust kasutada ka juhul, kui inimene osutab teenust mõnele juriidilisele isikule või FIE-le. Kui inimestele lubatakse ettevõtluskonto kaudu osutada teenuseid ka äriühingutele, siis on kuritarvituste vältimiseks vajalik vähendada ka 25 000 eurost piirmäära näiteks 10 000 euroni. Kuritarvitamise riske aitaks vähendada ka see, kui teenuse osutamisest ja/või kauba müügist laekuvad summad liiguksid pangaülekannetena, mitte sularahas.

Pikemalt saab ettevõtluskonto kohta lugeda 9. novembril ilmuvast kaubanduskoja Teatajast.