Eurochambresi kiiruuring Ukraina sõja mõju kohta

Eurochambres viis läbi uuringu Ukraina sõja majanduslike tagajärgede kohta kogu Euroopas. Uuring saabus kuu aega pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja pärast mitut EL-i sanktsioonide ringi. Uuringu viis Eurochambres läbi 23.–25. märtsil ja see sisaldas kolme küsimust, mis hõlmasid sõja lühiajalist kuni keskpikas perspektiivis mõju nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil.

Vastanute suur arv – kokku 25 riiklikku koda – nii lühikese aja jooksul, peegeldab Euroopa kodade võrgustiku ja äriringkondade suurt muret Ukraina humanitaar- ja majanduskriisi jätkudes.

Sõja lühiajaline majanduslik mõju riiklikul tasandil: 

•  92% vastajatest tõi peamise murekohana esile energiahindade tõusu ja raskused energiamahukatel ettevõtetel. Enim mõjutatud tegevusalad on energeetika, turism, ravimitööstus, masinatööstus, laevaehitus, metallitööstus, logistika ja transport, põllumajandus. Kasvav surve seoses energiasõltuvusega Venemaa gaasist mõjutab ka eramajapidamisi.
• 84% vastajatest peavad äärmiselt survestavateks raskusteks ka toorainega varustamisega (metallid, põllumajanduslikud väetised, pallaadium, nikkel, alumiinium, titaan, neoongaas pooljuhtide tootmiseks), alternatiivsete turgude leidmise vajadust ja sellega seotud kulude kasvu logistika ja transpordi jaoks. Tõepoolest, kuna juurdepääs toorainetele on takistatud, on nende ekspordi ja impordi märkimisväärset langust Ukrainast ja Venemaalt juba kogenud ettevõtted, mis kuuluvad 64% küsitlusele vastanud kodadest.
• Niigi ebatavaliselt kõrget inflatsiooni süvendab 60% vastanute hinnangul maagaasi ja nafta hinnatõus, aga ka toiduainete kallinemine (väetiste kallinemise tulemusena) ja tööjõukulud.
• Kolmandik vastanutest rõhutas ka seda, kuidas SWIFT-i piiravad sanktsioonid Venemaa vastu põhjustavad tohutuid raskusi ettevõtete igapäevases juhtimises (maksed ja ülekanded). Pärast Venemaa 23. märtsi teadet ja kavatsust maksta gaasi eest rublades, võib Euroopa otsustada energiaimporti vähendada/peatada, aidates kaasa energiahindade ja ettevõtete kulude täiendavale tõusule.
• Ettevõtted on juba praegu silmitsi tohutu survega pagulaskriisi ohjamisel ja vajadusega tagada sujuv kaasatus tööturule. Lühiajalises perspektiivis on see naaberriikide peamine murekoht.
• Väheseid riike, mis ei ole otseselt seotud kaubandussõltuvustega Venemaalt ja Ukrainast, mõjutab tugevalt kevad-suvel oodatav turistide massiline vähenemine, kuna enamikus riikides kaotatakse COVID-19 piirangud järk-järgult.
   

Sõja pikaajalised majanduslikud tagajärjed riiklikul ja Euroopa tasandil:

• Keskmises kuni pikas perspektiivis jääb 80% vastanute hinnangul juba mainitud energia ja muude kaupade kulude kasv kestma. 72% küsitletud kodade hinnangul seavad suuremad kulud ohtu pandeemiajärgse majanduse taastumise enamikus majandustes.
• Konflikt ei tingi majanduse elavdamise skeemide toetamiseks mitte ainult suuremate riigivõlakirjade emiteerimist, vaid sellest tulenev ELi ja eurotsooni SKT kahanemine kahandab ka maksubaasi, koormates veelgi riigivõlga. Lisaks võib üldine majandustingimuste halvenemine koos inflatsiooniga (68% vastajatest) põhjustada riigi- ja ettevõtete võlakohustuste tootluse tõusu esimest korda kümnendi jooksul, mis piirab nii valitsuste kui ka ettevõtete võimet hankida võlakirjade kaudu rahastamist. See nihkuks lõpuks ka mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pakutavatele tavapärastele laenuvõimalustele.
• Kaalul on EL-i kaubandus- ja poliitilised suhted Venemaaga ning pooled küsitletud kodadest on rõhutanud vajadust mitmekesistada tarneallikaid ja püüda muutuda iseseisvamaks, kaotamata konkurenstivõimet rahvusvahelisel turul. See on seotud ELi kaksiküleminekuprotsessi kiirenemisega (27% vastanutest). Sellega seoses on REPowerEU Euroopa ühisalgatus turvalisema ja säästvama energia nimel, vähendades Euroopa liigset sõltuvust Venemaa turust. 
• Euroopa peaks suurendama oma autonoomiat ka toiduainesektoris. Liikmesriikide toetamiseks on vaja uusi rahalisi vahendeid, samas on vaja ühismeetmeid tarneahela häirete ohjeldamiseks (64% vastanutest).
• Sõja tõttu peaksid valitsused oma eelarveprioriteedid üle vaatama, eriti relvastuse ja kaitsekulutuste osas (20% vastanutest), et reageerida süvenevatele julgeolekuohtudele.
• 24% küsitletud kodade hinnangul kogeb tööturg struktuurimuudatusi Ukraina põgenike tohutu voo tõttu naabeeriikidesse. See tõstab tööpuuduse määra, välja arvatud juhul, kui viivitamata ei võeta kasutusele mingeid leevendusskeeme. 
   

Kodade tegevus ja algatused vastuseks sõjale:

• Paljud kojad on loonud leheküljed ja kasutajatoed, mis pakuvad ettevõtetele tuge küsimustega seoses nende ärisuhetes Venemaa ja Ukrainaga (sanktsioonide mõju, maksed jne). Samuti loodi töörühmad ja uued dialoogivood ärisektsioonide ja majandusrühmade vahel. 
• Paljud kojad edendavad annetuspaltvorme ja alagatusi, nagu Bulgaaria Kaubandus-Tööstuskoda, Küprose Kaubandus-Tööstuskoda, Tšehhi Kaubanduskoda, BKIK (Budapest CCI), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja CCI Prantsusmaa. Poola Kaubanduskoda lõi koos Poola-Ukraina Kaubanduskojaga spetsiaalse Ukraina toetusfondi.
• Paljud kojad on väljendanud huvi projektide edendamise vastu, et hõlbustada pagulaste kaasamist riiklikesse ettevõtetesse.