Euroopa ettevõtjad on järgmise aasta suhtes pessimistlikud
Kaubanduskoda viis oma liikmete seas läbi iga-aastase majandusküsitluse, mis on osa Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni uuringust. Küsitlusele vastas 58 345 ettevõtjat üle Euroopa ning Eestist osales küsitluses 299 ettevõtjat. Tulemustest järeldub, et Euroopa ettevõtjad ei looda kiiret majanduse taastumist ning Eestis nähakse peamiseks probleemiks kasvavaid tööjõukulusid.
Peamiste väljakutsetena tõid ettevõtjad välja tööjõukulud, kevadel tekkinud laenukoormuse tagasimaksmise, finantsolukorra ning kvalifitseeritud tööjõu puudumise. Tulemused olid ka regiooniti erinevad, näiteks tekkinud laenude tagasimaksmise osas olid rohkem mures Lääne-Euroopa ettevõtjad. Samuti erinesid suurimad väljakutsed, näiteks Balkanil ning Kesk- ja Põhja-Euroopas tõid ettevõtjad peamise väljakutsena välja tööjõukulud ning sellele järgnes kvalifitseeritud tööjõupuudus. Samal ajal Lääne-Euroopas on peamiseks väljakutseks kvalifitseeritud tööjõupuudus ning alles siis tööjõukulud. Kui eelmisel aastal toodi välja ka Brexitiga seotud ebakindlust, siis sellel aastal hindasid ettevõtjad selle mõju väga väikeseks.
Ettevõtjad hindavad, et eksport ja siseturud kahanevad
Esimest korda alates 2008. aastast hindavad ettevõtted, et siseturgude tarbimine kahaneb. Seda kardetakse peamiselt seoses erinevate piirangutega, mida teevad riigid COVID-19 viiruse leviku vähendamiseks. Samal ajal on ettevõtjate ootused koduturgudele kasvanud, seoses vähenenud ekspordiga, mis Eurostati andmetel langes 2020. aasta esimese kaheksa kuuga 12%. Ekspordiga seotud ebakindluse allikaid on lisaks COVID-19 veel mitmeid, sh erinevad rahvusvahelise kaubanduse pinged ja kasvav protektsionism.
Ettevõtluskindlus on languses
2019. aastal hindasid ettevõtjad, et 2020. aasta majanduskeskkond on kehvem kui eelnevatel aastatel ning sama trendi jätkumist ennustatakse ka järgmiseks aastaks. Suur enamus ettevõtjaid hindab, et järgmisel aastal ei toimu käibe kasvu seoses COVID-19 mõjudega ning nähakse ka ohtu ettevõtete püsimajäämisele. Ettevõtluskindlusega sarnast sammu käib ka tööjõu kaasamine. Tööjõu osas arvavad ettevõtted, et üldine tööga hõivatute arv väheneb ning töötute arv kasvab. Sama trendi nähti ka aasta tagasi, kuid COVID-19 on andnud sellele uut hoogu.
Eesti ettevõtete hinnangud peegeldavad keskmisest väiksemaid muutusi
Kuigi Eesti ettevõtted tõid peamiste väljakutsetena välja tööjõukulud, tarneahelaga seotud väljakutsed ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse, on tulemustest näha, et Eesti ettevõtjad näevad järgmist aastat pigem stabiilsena. 47,5% vastanutest leidis, et siseturu olukord jääb samale tasemele (23,6% leidis, et siseturg kasvab ning 28,9% näeb siseturu langust), 61,3% vastanutest näeb, et ka töötajate hulk jääb samaks (19.7% hindab, et töötajate arv kasvab, 19% peab tõenäoliseks töötajate arvu langust), ekspordi mahtude jäämist samale tasemele hindas 45% vastanutest (30.5% leiab, et eksport kasvab. 24.5% näeb ekspordi langust). Peaaegu võrdselt hinnati kindlustunnet majanduskeskkonda, kus 39% vastanutest hindas kindlustunnet stabiilseks, 39.7% leidis, et kindlustunne langeb ning 21.3% tundis kindlustunde kasvu.
Kaubanduskoja majandusküsitlus on üks osa iga-aastasest Euroopa Kaubanduskodade Assotsiatsiooni (Eurochambres) uuringust, mis viidi läbi juba 28. korda 29 Euroopa riigis. Tegu on Euroopa suurima majandusküsitlusega. Põhjalikumalt saab uuringu tulemustega tutvuda Eurochambresi koduleheküljel www.eurochambres.eu.