Euroopa kaitsest
25. mail otsustas Euroopa Komisjon (EK) suunata Euroopa kaitsesse miljard eurot. Seda Euroopa Kaitsefondi (EDF) 2022 aasta tööprogrammi raames, eelkõige ühiste kaitseprojektide väljatöötamiseks kosmose-, küber- ja mitmesuguste kõrgetasemeliste kaitsevõimete valdkonnas. EK loodab, et need investeeringud aitavad kaasa Euroopa kaitsepuudujääkide kõrvaldamisele.
Mis on EDF
EDF on peamine vahend, mille kaudu EK toetab kaitsekoostööd Euroopas. See on loodud edendamaks koostööd igas suuruses ettevõtete ja teadusuuringutes osalejate vahel kogu Elis. EDF toetused keskenduvad projektidele, mis aitavad välja töötada tipptasemel ja koostalitlusvõimelist kaitsetehnoloogiat ja -varustust. Projektid määratakse kindlaks kaitsevõime prioriteetide alusel, milles liikmesriigid on ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning eelkõige võimearendusplaani raames kokku lepitud.
EDFi eelarve ajavahemikul 2021–2027 on 7 953 000 000 eurot (jooksevhindades). Rahastamispakett jaguneb kahe samba vahel: 2 651 000 000 eurot eraldatakse kaitsevaldkonna koostööpõhise teadustegevuse rahastamiseks, et seista vastu tekkivatele ja tulevastele julgeolekuohtudele ning 5 302 000 000 eurot on mõeldud koostööpõhiste võimearendusprojektide rahastamiseks.
4–8% EDFi eelarvest on ette nähtud lõhkuvate tehnoloogiate arendamiseks või teadusuuringuteks, mille tulemuseks võivad olla murrangulised uuendused. EDFi vahendid võetakse kasutusele iga-aastaste tööprogrammide kaudu, mis mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027 koosnevad 17 stabiilsest temaatilisest ja horisontaalsest meetmekategooriast. Nende peamine fookus on: tekkivad ohud – tuleb kujundada selline mitmemõõtmeline ja terviklik lähenemisviis tänapäeva lahinguruumile, võttes arvesse kaitsemeditsiinilist tuge, keemilist, bioloogilist, radioloogilist ja tuumaohtu, biotehnoloogiat ja inimtegurit, teabealast ülekaalu, täiustatud passiivseid ja aktiivseid andureid, kübervaldkonda ja kosmost; kaitsevõime edendajad ja võimaldajad, mis peavad andma Euroopa Kaitsefondile olulise tehnoloogilise tõuke ja mis on asjakohased kõigis võimete valdkondades, nagu digiüleminek, energiaalane vastupanuvõime ja keskkonnaalane üleminek, materjalid ja komponendid, lõhkuvad tehnoloogiad ning avatud projektikonkursid uuenduslike ja tulevikku suunatud kaitselahenduste leidmiseks, sealhulgas sihtotstarbelised projektikonkursid VKEdele; sõjapidamise tipptase, et tugevdada suutlikkust laiendada ja toetada ambitsioonikaid kaitsesüsteeme, nagu õhuvõitlus, õhu- ja raketitõrje, maapealne võitlus, vägede kaitse ja liikuvus, merevõitlus, veealune sõda ning simulatsioonid ja koolitus.
EDFi 2022. aasta tööprogrammis käsitletakse juuni alguses avatava kaheksa projektikonkursi raames kokku 33 teemat, et käivitada mitu suurt märgilise tähendusega projekti. Peale selle tagatakse EDFi 2022. aasta tööprogrammis ka nende oluliste projektide rahastamise järjepidevus, mis on algatatud EDFi kahe ettevalmistava programmi raames.
Sel aastal on kummagi programmi eelarve üle 120 miljoni euro ja erilist tähelepanu pööratakse võimete arendamisele kahes elutähtsas valdkonnas:
kosmos, kus eraldatakse rahalisi vahendeid kosmosepõhise varase hoiatamise jaoks raketitõrjes ning uuendusliku mitme anduriga kosmosepõhise Maa seire suutlikkuse arendamiseks luure, seire ja rekke eesmärgil. Lisaks nähakse ette rahalised vahendid sellise reageerimisvõimelise kosmosesüsteemi väljatöötamiseks, mis suudab kiiresti paigutada väikseid satelliite eri tüüpi orbiitidele;
merelahingud, millega seoses rahastatakse
i) väikeste ja keskmise suurusega merevägede jaoks eriti sobiva laevaklassi väljatöötamise meetmeid ning
ii) Euroopa merevägede ühise seiresuutlikkuse arendamist, et võimaldada merevägedel tulla toime väiksemate, kiiremate ja mitmekesisemate uute ohtudega.
Lisaks eraldatakse 70 miljonit eurot teadus- ja arendustegevusele järgmistes kategooriates:
küberkaitse, et parandada Euroopa suutlikkust seoses küberolukorrateadlikkuse, küberturvalisuse ja vastupanuvõimega ning töötada välja küber- ja infosõja kaitsevahendid;
teabealane ülekaal: projektidele, mis aitavad arendada Euroopa juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning siirdatavate erioperatsioonide juhtimispunkti.
Teadusuuringute valdkonnas keskendutakse rahastamispüüdlustes koostalitlusvõimele ja andmevahetusele tsiviil- ja sõjaliste juhtimiskeskuste vahel ühtse Euroopa taeva algatuse raames. Eri liiki meetmete kaudu arendatakse ka tipptasemel kaitsevõimet ja progressi võimaldavat tehnoloogiat. Nende meetmete hulka kuulub selliste keskmise suurusega taktikaliste kaubalennukite väljatöötamine, mis aitavad kaasa sõjaväelisele liikuvusele, õhus toimuv elektrooniline sõjapidamine, maismaajõudude koostööpõhine võitlus, tehnoloogia ja säästvad komponendid veealuste rakenduste jaoks, sealhulgas mehitatud ja mehitamata komponentide veealune koostöö ja parvrobootika.
2 miljardi euro suurune toetus ELi kaitseinnovatsiooni kavale
Kaitseinnovatsiooni valdkonnas on EK eesmärk kaasata ELi kaitseinnovatsiooni kava raames 2027. aastani Euroopa Kaitsefondi kaudu investeeringuid kogusummas kuni 2 miljardit eurot. Kava aitab rakendada ELi tegevuskava tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise koostoime kohta. ELi kaitseinnovatsiooni kava koondab ühe katuse alla asjakohased ELi algatused kaitsealase innovatsiooni ja ettevõtluse toetamiseks. EK ütleb, et tsiviilvaldkonna innovatsioonist pärit head kogemused võetakse kasutusele kaitsesektoris. EDFi 2022. aasta tööprogrammis tutvustab EK mitut meedet, et toetada innovaatilisi ettevõtjaid, idufirmasid ja VKEsid ning tuua nad kaitsetööstuse ökosüsteemi.
Kaitsevaldkonna omakapitalirahastu: EK kavatseb investeerida omakapitalirahastusse igal aastal 20 miljonit eurot, kokku 100 miljonit eurot. Selle investeeringu eesmärk on tagada fondi tegutsemisaja jooksul kaitsetööstusele 500 miljoni euro suurune investeerimissuutlikkus, kaasates muu hulgas Euroopa Investeerimisfondi ja erainvestorid. Tehnoloogiline väljakutse: väljakutse eesmärk on sertida ja viimistleda tehnoloogiaid varjatud ohtude avastamiseks. Keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaalase partnerluse raamleping: uues tööprogrammis kutsutakse üles looma nelja-aastast partnerlust, et töötada välja kaitseotstarbelised meditsiinilised meetmed keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaohtude vastu.
Need uued meetmed täiendavad praegust toetust lõhkuvatele tehnoloogiatele ja VKEdele korduvate sihtotstarbeliste projektikonkursside kaudu, mille eesmärk on innovatsiooni edendamine.