Euroopa Komisjon leiab, et Euroopa peab looma vesinikumajanduse
Vesinikku saab kasutada lähteainena, kütusena ning energiakandja ja -salvestina ning sellel on palju võimalikke rakendusi tööstus-, transpordi-, energia- ja ehitussektoris. Kõige olulisem on, et see ei erita CO2 ja sellega ei kaasne peaaegu mingit õhusaastet.
Pariisi kliimaleppe ja EL nullsaaste eesmärkide täitmiseks näeb Euroopa Komisjon (EK) ühe peamise võimalusena just vesiniku laialdasemat kasutuselevõttu. Seega on vesinik otsekui lahenduseks CO2-heite vähendamisele paljudes tööstusprotsessides ja erinevates majandussektorites. Praegu on vesinikul aga üleilmses ja ELi energiaallikate jaotuses tagasihoidlik osa ning peamiselt toodetakse seda ikkagi suures osas fossiilkütustest, eelkõige maagaasist või kivisöest. Selle tagajärjel paisatakse Euroopa Liidus igal aastal õhku 70–100 miljonit tonni CO2.
Selleks et vesinik aitaks kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele, peab selle osatähtsus oluliselt suurenema ja selle tootmine peab muutuma täielikult CO2-heitevabaks. Selle ellu rakendamiseks ongi tuligi Euroopa Komisjon välja tulnud teatisega „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“, milles esitab visiooni, kuidas EL saab kasutada saastevaba vesinikku. Teatises selgitatakse välja lahendamist vajavad probleemid ning esitatakse ELi kasutuses olevad võimalikud vahendid ja järgmiste aastate tegevuskava. Selle sisu ühe lausega kokku võttes on – Euroopa peab looma vesinikumajanduse.
Ülevaade vesinikustrateegiast
Ajaliselt jaotub see kolme etappi:
- 2020–2024: 6 GW elektrolüüsiseadmed olemasoleva vesinikutootmise CO2 heite vähendamiseks eesmärgiga toota vesinikku taastuvallikatest;
- 2025–2030: 40 GW ELis ja 40 GW Euroopa naaberriikides koos ekspordiga ELi uute rakenduste, näiteks terasetööstuse ja teatavate transpordiliikide CO2 heite vähendamiseks,
- 2030–2050: vesiniku abil suurendatakse ulatuslikult CO2 heite vähendamiseks paigaldatud seadmete võimsust kõigis sektorites, mille puhul peetakse keeruliseks CO2 heidet vähendada.
Selleks, et tegevuskava ellu viia on vaja aga suuri investeeringud, nõudluse suurendamist ja tootmise laiendamist, õiget taristut ja turueeskirjade kujundamist, teadusuuringute ja innovatsiooni toetamist ja rahvusvahelist koostööd.
Investeeringud
Vesiniku ökosüsteemi loomiseks on EK hinnangul 2030. aasta eesmärkide saavutamiseks vaja praegusel kümnendil investeerida umbes 320–458 miljardit eurot. 24–42 miljardit eurot elektrolüüsi-seadmeteks, 220–340 miljardit eurot päikese- ja tuuleenergia tootmise suurendamiseks (80–120 GW), umbes 11 miljardit eurot olemasolevate CO2 kogumise ja säilitamise jaamade ajakohastamiseks ning 65 miljardit eurot vesiniku transpordi-, jaotus-, ladustamis- ja tankimisjaamade jaoks. Aastani 2050 oleks ainuüksi tootmisvõimsuse edendamiseks vaja 180–470 miljardit eurot. Lisaks on vaja investeeringuid ka lõpptarbimissektorite kohandamiseks, näiteks 160–200 miljonit eurot tavalise ELi terasetehase ümberehitamiseks ja 850 miljonit kuni 1 miljard eurot 400 väikese vesinikutankla rajamiseks.
Nõudluse suurendamine
Saastevaba vesiniku rakenduste arendamine tööstuses ja liikuvuses stimuleerib nõudlust. Seepärast tehakse strateegias ettepanek jätkata kahes eraldi etapis: esiteks kasutataks vesinikku terasetootmise CO2 heite vähendamiseks ja seejärel võiks arendada selle kohapealset kasutust, näiteks linnaliinibussides või teatud rongides, kui elektrienergia kasutamine ei ole kulude osas konkurentsivõimeline, samuti ka teedevõrgus kasutatavate raskesõidukite tarbeks kõrvuti elektrienergia kasutamisega. Tulevases kestliku arengu ja aruka liikuvuse strateegias, mis avaldatakse 2020. aasta lõpuks, käsitletaks vesiniku rolli transpordis. Seda silmas pidades kaalub EK nõudluspoole toetamise poliitika väljaarendamist, mis võib avalduda taastuvallikatest toodetud vesiniku kvootide või miinimummäärade rakendamisena konkreetsetes lõppkasutussektorites (näiteks keemia- või transpordirakendustes).
EK rõhutab, et tootmise suurendamiseks tuleb investoritele ja tööstusele anda rohkem selgust ja kindlust. Selleks teeb ta ettepaneku võtta vastu ühine vähese CO2 heite standard, eesmärgiga edendada vesiniku tootmise rajatiste loomist, lähtudes nende kasvuhoonegaaside otseheite näitajatest. Samuti võiks EK tagada Euroopa tasandil täieliku terminoloogia ja kriteeriumid taastuvallikatest toodetud vesiniku sertifitseerimiseks. Lisaks loodetakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi eelseisva läbivaatamisega kehtestada lisamehhanismid taastuvallikatest ja vähese CO2 heitega vesiniku tootmise ergutamiseks. Samuti võiks kaaluda CO2 heite hinnavahe lepingu (Carbon Contract for Difference) kasutuselevõttu, s.o konkurssi pikaajaliste lepingute sõlmimiseks avaliku sektoripartneriga, et katta CO2 lepingutäitmishinna (s.t 55–90 eurot/tCO2) ja tegeliku hinna vahe. Lisaks võiks taastuvallikatest toodetud vesiniku jaoks ette näha otsesed ja läbipaistvad turupõhised toetuskavad, mille vahendeid eraldatakse pakkumusmenetluste kaudu.
Taristu
Lisaks saastevaba vesinikuga töötavate seadmete rakendamisele tuleb juurutada järk-järgult ka taristuid. Nõudlus vesiniku järele rahuldatakse kõigepealt kohapealsete või lähedalasuvate varudega. Seejärel arendatakse välja piirkondlikud klastrid (nn vesinikuorud), mis põhjustab kasvavat vajadust spetsiaalsete taristute järele mitte üksnes tööstus- ja transpordirakenduste ning elektrisüsteemi tasakaalustamise jaoks, vaid ka elu- ja ärihoonete kütmise tarbeks. Olemasolevat gaasivõrku võiks osaliselt kasutada taastuvallikatest toodetud vesiniku transportimiseks kaugemale ja selleks hakkab vaja minema suuremahulisi hoidlaid.
Euroopa asjatundjate esilekerkimise edendamiseks loob EK Euroopa saastevaba vesiniku liidu – partnerluse ametiasutuste, tööstuse ja kodanikuühiskonna vahel. Selle ülesanne on 1) töötada välja investeerimiskava ja luua konkreetsete projektide reserv, 2) hõlbustada kogu vesiniku väärtusahela ulatuses võrgustikukoostööd piirkondlike, riiklike ja Euroopa investeerimisprojektide, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide puhul ja 3) tugevdada rahastamist, et aidata vähendada investeeringute puudujääki. See liit peaks pakkuma laiaulatuslikku foorumit kõigi sidusrühmade investeeringute koordineerimiseks.
Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine
Strateegias EK kinnitab, et EK kavatseb oma taaste- ja vastupidavuskava raames toetada strateegilisi investeeringuid saastevabasse vesinikku, eelkõige programmi „InvestEU“ Euroopa strateegiliste investeeringute poliitikaharu kaudu (alates 2021. aastast). EK edendab ka teadusuuringuid ja innovatsiooni institutsioonilise saastevaba vesiniku partnerluse kaudu ning oluliste partnerluste kaudu transpordis ja tööstuses, näiteks 2Zero või Clean Steel. EK pakub spetsiaalsete rahastamisvahendite (näiteks programmid „InnovFin EDP“ ja „InvestEU“) kaudu sihtotstarbelist tuge liikmesriikide tugevatele projektidele. Järgmisel Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raamistiku perioodil rahastatakse piirkondadevahelist vahendit innovatsiooni investeerimiseks, mis hõlmab ka vesinikualast proovimeedet CO2-mahukates piirkondades.
Rahvusvaheline koostöö
Lõpuks tehakse strateegias saastevaba vesiniku alaste uute koostöövõimaluste edendamiseks ettepanek mõtestada ümber energiapartnerlused naaberriikide ja -piirkondadega (EList idapoolsed alad, eriti Ukraina, ja lõunanaabrus), tehes seda asjakohaste rahvusvaheliste organite kaudu, nagu näiteks energiaühendus või puhta energia teemaline ministrite konverents. Sellega kaasneb investeeringute toetamine koos naabruspoliitika investeerimisplatvormi ja Lääne-Balkani investeerimisraamistikuga. EK töötab välja eurodes nomineeritud vesinikutehingute võrdlusaluse, et tugevdada euro rolli säästva energiaga kauplemises, ja lisab saastevaba vesiniku ELi rahvusvahelistesse, piirkondlikesse ja kahepoolsetesse diplomaatilistesse jõupingutustesse energeetika, kliima, teadusuuringute, kaubanduse ja rahvusvahelise koostöö valdkonnas.