Euroopa Komisjon selgitas vääramatu jõu kasutamist põllumajanduses
30. mail võttis Euroopa Komisjon vastu teatise, milles selgitatakse vääramatu jõu ja erandlike asjaolude kasutamist Euroopa Liidu põllumajandussektoris ettenägematute ja äärmuslike ilmastikunähtuste korral.
Selgituse eesmärgiks on tagada äärmuslikest ilmastikunähtustest mõjutatud põllumajandustootjatele kindlus seoses nende ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetustega, tagades samal ajal, et riiklikud haldusasutused kohaldavad neid ühetaoliselt kogu liidus.
Üldiselt tähendab mõiste „vääramatu jõud“ tavapäratuid asjaolusi, mis ei ole ettevõtja kontrolli all ja mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik kogu hoolsusele vaatamata vältida. Vääramatu jõud vabastab ettevõtja teatavatest õiguslikest tagajärgedest, mis kohaldatavate normide kohaselt tuleneksid tavaliselt kohustuse täitmata jätmisest.
Teatises
Vääramatu jõu mõiste võimaldab põllumajandustootjatel, kes ei ole suutnud täita kõiki oma ÜPP nõudeid nende kontrolli alt väljas olevate erandlike ja ettenägematute sündmuste tõttu (nt tõsised põuad või üleujutused), ÜPP toetust mitte kaotada. Selle mõiste kohaldamise üle otsustavad liikmesriigid asjakohaste tõendite põhjal ja võttes arvesse liidu põllumajandusõigust.
Teatises selgitatakse, et vääramatut jõudu võib kohaldada kõikide põllumajandustootjate suhtes, kes töötavad piiritletud alal, mida mõjutavad tõsised ja ettenägematud loodusõnnetused või ilmastikunähtused. See tähendab, et mõjutatud piirkonnas asuvad põllumajandustootjad ei pea täitma individuaalseid taotlusi ega esitama tõendeid vääramatu jõu tingimuste täitmise kohta. EK hinnangul peaks selline laiendatud kohaldamisala vähendama põllumajandustootjate ja riiklike ametiasutuste halduskoormust, hõlbustades liikmesriikide kiiret reageerimist.
Teatises on sätestatud tingimused, mis võimaldavad eeldada, et kõik piirkonnas asuvad põllumajandustootjad on hõlmatud vääramatu jõuga
Liikmesriigid peavad kinnitama tõsise loodusõnnetuse või raske meteoroloogilise sündmuse toimumist ning piiritlema geograafilise piirkonna, mida sündmus on rängalt mõjutanud ja mille tagajärgi ei olnud võimalik nõuetekohase hoolsusega ära hoida. Sellise piiritlemise puhul võivad liikmesriigid tugineda näiteks asjaomase piirkonna satelliitandmetele, ilma et oleks vaja konkreetseid satelliitandmeid üksikute põllumajandusettevõtete tasandil. Teatavat liiki sündmuste puhul kaaluvad riiklikud ametiasutused ka lisategureid, nagu kalde kalle, mullatüüp või kasvatatavate põllukultuuride liik, et määrata kindlaks mõjutatud populatsioon, ilma et oleks vaja individuaalset kontrolli. Nii võib see olla näiteks külma puhul, mis ei pruugi kõiki põllukultuure ühtemoodi mõjutada, või pidevate sademete puhul, millel võib olla erinev mõju nõlvaga aladele või erineva veesidumisvõimega muldadele.
Kui kõik tingimused on täidetud, vabastab teatises antud selgitus ametiasutused juhtumipõhise hindamise vajadusest.
Mõjutatud põllumajandusettevõtja võib vääramatu jõud vabastada teatavatest õiguslikest tagajärgedest, mis muidu tuleneksid kohustuse täitmata jätmisest. Kuid vääramatut jõudu saab kohaldada ainult sündmuse tõttu kohustus(t)e või selle (nende) osa mittetäitmise korral ning ainult aja jooksul, mil sündmus (või selle tagajärjed) takistavad kõnealuse kohustuse täitmist.
Vääramatut jõudu ei tohi kasutada selleks, et lihtsalt lubada ettevõtjatel kohustusi kindlaksmääratud aja jooksul mitte täita. See tähendab, et liikmesriigid ei tohi vääramatu jõu põhimõtte alusel lubada erandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 (16) sätestatud kohustustest ega näha ette, et kõnealuses määruses sätestatud kohustuste tulevase täitmata jätmise korral ei kohaldata karistusi. Samuti ei tohi vääramatut jõudu kasutada selleks, et kohandada kohustusi, mis on kindlaks määratud vastavas heakskiidetud ÜPP strateegiakavas, näiteks seoses keskkonnakaitse ja kliimamuutustega seotud nõuetega.
Euroopa Komisjoni materjalide põhjal Reet Teder
Teatis vääramatu jõu ja erandlike asjaolude kohta