Euroopa Komisjon tahab tugevamat konfiskeerimiskorda
Euroopa Komisjoni ettepanekus organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia kohta püütakse kõikehõlmavalt käsitleda organiseeritud kuritegevuse temaatikat. Strateegias on kindlaks määratud järgmise viie aasta prioriteedid, meetmed ja eesmärgid. See on esimene organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia pärast Lissaboni lepingu jõustumist ning selles juhib Komisjon tähelepanu sellele, et organiseeritud kuritegevus on peamine oht inimeste julgeolekule kogu Euroopa Liidus. Kogu ELis tegutseb järjest rohkem kuritegelikke organisatsioone, kes saavad (EK sõnul) tohutut tulu ja kasutavad seda oma tegevuse laiendamiseks ning seaduslikku majandusse imbumiseks.
2019. aastal moodustas üheksal Euroopa Liidu suurimal kuritegelikul turul saadud kriminaaltulu 139 miljardit eurot, mis vastab 1%-le liidu sisemajanduse koguproduktist. Piiriülesed ohud ning kuritegelike organisatsioonide üha arenevad kuritegude toimepanemise meetodid nii internetis kui ka mujal, nõuavad koordineeritud ning paremini suunatud ja kohandatud reageerimist.
Euroopa Komisjoni seatud prioriteetidega juhitakse tähelepanu vajadusele tugevdada ELi tasandil meetmeid, et toetada liikmesriike organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses järgmiselt:
- õiguskaitse- ja õigusalase koostöö edendamine;
- organiseeritud kuritegelike struktuuride tegevuse tõkestamine ja kaalukate kuritegude vastu võitlemine;
- organiseeritud kuritegevusest saadud tulu likvideerimine ning seaduslikku majandusse ja ühiskonda sisseimbumise vältimine;
- õiguskaitse ja kohtusüsteemi digiajastuga vastavusse viimine.
Strateegias võib leida nii mõndagi huvitavat, kuid legaalses majandustegevuses tegutsejate jaoks on oluline teada mida ja kuidas kavandab EK organiseeritud kuritegevusega saadud tulu likvideerimiseks ning seaduslikku majandusse ja ühiskonda sisseimbumise vältimiseks. Komisjon peab selles vallas esmatähtsaks kuritegeliku vara tagasivõitmist, rahapesuvastaste meetmete tugevdamist ning finantsuurimiste edendamist.
Organiseeritud kuritegevus Euroopa Liidus sõltub väga suurel määral suutlikkusest pesta tohutul hulgal kriminaaltulu. Kui Komisjoni sõnul kolmveerand kuritegelikest organisatsioonidest kasutab oma ebaseadusliku kasumi peitmiseks ikka veel selliseid algseid meetodeid nagu kinnisvarasse või muudesse suure väärtusega kaupadesse investeerimine, siis teised tuginevad üha rohkem keerulistele meetoditele, millele aitavad kaasa valgekraedest rahapesijad.
Hoolimata sellest, et välja on töötatud rahapesuvastased ja kuritegeliku vara tagasivõitmist käsitlevad õigusraamistikud, avastatakse vaid väike osa rahapesuga seotud tegevusest ning konfiskeeritakse ainult 1 % kuritegelikul teel saadud varast. Peale selle piirab suutlikkust kurjategijailt nende ebaseaduslikult saadud vara ära võtta veelgi asjaolu, et konfiskeerimist käsitleva õigusraamistiku kohaldamisala on hõlmatud varade ja kuritegude poolest üsna kitsas. Samuti esineb kriminaaltulu jälitamise talitustel praegu varade jälitamisel probleeme, sest neil puudub näiteks volitus vara ajutiselt külmutada, et vältida selle kaotsiminekut, või otsene ja kohene juurdepääs teatavatele avalikele registritele, nagu kesksed kinnistusraamatud või kesksed äriregistrid. Euroopa Komisjon on kuulutanud prioriteediks tagada kehtiva rahapesuvastase võitluse raamistiku tulemuslik rakendamine. Lisaks praegustele jõupingutustele piisava rakendamise tagamiseks valmistab EK ette õigusaktide ettepanekuid, mille eesmärk on tugevdada ja arendada ELi rahapesuvastase võitluse raamistikku, ning teeb 2021. aasta teises kvartalis ettepaneku kehtestada vahetult kohaldatav ühtne reeglistik, et tugevdada ELi tasandil tehtavat järelevalvet ning luua rahapesu andmebüroode ELi koordineerimis- ja toetusmehhanism.
Sama tähtsaks peab Komisjon tugevdada ELi tasandi õigusraamistikku ning tõhustada kriminaaltulu jälitamise talituste suurema operatiivsuutlikkuse kaudu jõupingutusi varade külmutamise ja konfiskeerimise vallas. Uurida tuleks ilma süüdimõistva kohtuotsuseta läbiviidava konfiskeerimise meetmeid, sest need võivad aidata suurendada konfiskeeritud vara kogust, näiteks kui ei ole võimalik luua seost saadud vara ja süüdimõistva kohtuotsuse vahel. Tugevama konfiskeerimiskorra tagamiseks ja liikmesriikide kriminaaltulu jälitamise talitustele tõhusamate volituste andmiseks teeb EK 2022. aastal ettepaneku vaadata läbi 2014. aasta konfiskeerimisdirektiiv ja nõukogu 2007. aasta otsus kriminaaltulu jälitamise talituste kohta, et:
- laiendada hõlmatud kuritegude ulatust;
- kehtestada tõhusamad normid ilma süüdimõistva kohtuotsuseta läbiviidava konfiskeerimise kohta;
- tagada konfiskeeritud vara tõhus haldamine ja taaskasutamine ühiskonnas ja kuriteoohvritele hüvitise maksmine;
- suurendada kriminaaltulu jälitamise talituste suutlikkust ebaseaduslikku vara jälitada ja kindlaks teha.
Lisaks kaalub EK finantsuurimiste süstemaatilise algatamise ja süüdimõistmisele järgnevate finantsuurimiste eri võimalusi. Tõhusate finantsuurimiste läbiviimiseks ning vara edukaks jälitamiseks ja konfiskeerimiseks on äärmiselt oluline kiire juurdepääs finantsteabele. Seepärast peab Komisjon väga tähtsaks, et liikmesriigid võtaksid õigeaegselt üle finantsteabele juurdepääsu hõlbustamist käsitleva direktiivi, millega antakse õiguskaitseasutustele juurdepääs pangakontode keskregistritele ning tugevdatakse õiguskaitseasutuste ja rahapesu andmebüroode vahelist koostööd. Koos rahapesuvastase võitluse raamistikuga vaatab EK läbi ka direktiivi, et anda õiguskaitseasutustele juurdepääs tulevasele platvormile, milles ühendatakse omavahel pangakontode registrid üle liidu.