Euroopa Komisjoni 2024. aasta tööprogrammist
Euroopa Komisjon (EK) võttis oma järgmise aasta (2024) tööprogrammi vastu 17. oktoobril. Võrreldes varasematega, on see tööprogramm lühem. Põhjus lihtne – kuna Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimisteni on jäänud loetud kuud, piirdutakse tööprogrammi uutes algatustes vaid sellega, mida on vaja EK juba antud lubaduste täitmiseks või uute probleemidega toimetulekuks. Üldiselt võtab EK tööprogrammi, milles loetletakse EK järgmise 12 kuu jooksul kavas olevad meetmed, vastu igal aastal. Tööprogrammiga antakse üldsusele ja kaasseadusandjatele ülevaade EK poliitilistest plaanidest seoses uute algatuste esitamise, menetluses olevate ettepanekute tagasivõtmise ja kehtivate ELi õigusaktide läbivaatamisega.
Selles uues tööprogrammis vaatab EK tagasi viimase nelja aasta saavutustele, visandab oma uued ettepanekud lähikuudeks ja esitleb algatusi, mis on suunatud bürokraatia vähendamisele.
Mõned neist lihtsustamisalgatustest on juba konkretiseerunud (alates 2023. aasta märtsist on esitatud 15 ettepanekut ja algatust), teisi aga esitletakse üheskoos (26 ratsionaliseerimisettepanekut) või tulevikus. Need esitatakse üheskoos spetsiaalses lisas koos tööprogrammiga välja kuulutatud hindamise ja toimivuskontrolliga.
EK enda sõnade kohaselt on uue tööprogrammi märksõnadeks parem õiguslik reguleerimine, väiksem halduskoormus ja vähem bürokraatiat.
EK strateegias pikaajalise konkurentsivõime suurendamise kohta seatakse eesmärgiks vähendada aruandlusnõuetega seotud halduskoormust 25%, aga nii, et selle tõttu ei muutuks küsitavaks asjaomaste algatuste poliitikaeesmärkide saavutamine. Selle eesmärgi nimel on EK tegelenud aruandlusnõuete lihtsustamisega, näiteks liidu tolliseadustiku reformiga, mille tulemusena vähenevad kauplejate kulud umbes 2 miljardi euro võrra. Statistilisi uuringuid käsitlevate eeskirjade kavandatava läbivaatamisega peaksid ettevõtjad, sealhulgas VKEd, säästma 450 miljonit eurot.
2024. aasta tööprogrammis esitatakse täiendavaid lihtsustamisettepanekuid väga mitmes poliitikavaldkonnas, tegemata seejuures järeleandmisi ühiskonna, turvalisuse, tarbijakaitse, keskkonna või majanduse vallas kehtivates nõuetes. Kavandatava lihtsustamisega ratsionaliseeritakse piiratud kasutusega aruandlusnõudeid, näiteks liites kattuvad kohustused, vähendades nendega hõlmatud äriühingute hulka ja laiendades digitaliseerimist. Näiteks on lihtsustamisettepanekud tehtud seoses äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (sektoripõhiste aruannete esitamise tähtaegade pikendamine), raamatupidamisdirektiivi (direktiivi kohaldamisala muudatused) ja võrdlusaluste määrusega.
Olulisel kohal on ka Euroopa roheline kokkulepe. EK eesmärgiks on, et liidu majanduskasvu tegevuskava tagaks õiglase, nutika ja kaasava rohepöörde. Toimub ettevalmistav töö, et toetada haavatavaid kodanikke ja ettevõtteid üleminekul kestlikkusele, muu hulgas tänu kliimameetmete sotsiaalfondile.
EK algatab strateegilise dialoogi ELi põllumajanduse tuleviku üle.
Selleks et jätkata Euroopa digiajastule vastavaks muutmist, võtab EK vastu algatused Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötlustaristu avamiseks tehisintellektiga tegelevatele idufirmadele ja teeb ettepaneku kosmoseküsimusi reguleeriva õigusakti kohta.
ELi majandus on näidanud oma vastupanuvõimet. 2024. aastal keskendub EK probleemidele, mis puudutavad tööjõu ja oskuste nappust, haridust, sotsiaaldialoogi, inflatsiooni ja äritegevuse lihtsustamist.
Samuti on Venemaa agressioonisõjaga vastamisi seisva Ukraina toetamine 2024. aasta tööprogrammis jätkuvalt olulisel kohal, nagu ka kõigile pooltele kasulik partnerlus liidu ja Aafrika vahel ning õiglase kaubanduse tegevuskava ja liikmesriikide kaitsevõime arendamine.
EK süvendab koostööd võitluses rändajate smugeldamise vastu ning astub samme seoses ühinemiseelsete reformide ja poliitika läbivaatamisega, et vaagida võimalusi endisest suurema liidu toimimiseks.