Euroopa Komisjoni seisukoht – õigusemõistmise digipööret on vaja kiirendada
Õigusemõistmise digipöörde kiirendamise ühe abinõuna on Euroopa Komisjon üllitanud teatise „Õigusemõistmise digipööre Euroopa Liidus. Võimalusterohked töövahendid.“ Teatise eesmärk on kahetine: riiklikul tasandil on eesmärk täiendavalt toetada liikmesriike nende õigussüsteemide arengul, tõhustades koostööd ja mitmesuguste riiklike õigusasutuste digipööret ning Euroopa tasandil on teatise eesmärk parandada piiriülest õiguskoostööd pädevate asutuste vahel. See hõlmaks eelkõige avaliku õigusemõistmise teenuste edasist digitaliseerimist, turvalise ja kvaliteetse kaugsidetehnoloogia (videokonverentsid) kasutamise edendamist, riiklike andmebaaside ja registrite omavahelise ühendamise hõlbustamist ning turvaliste elektrooniliste edastuskanalite kasutamise edendamist pädevate asutuste vahel.
Tausta selgitades tõdeb komisjon, et digivaldkonna areng liikmesriikide õigussüsteemides on väga ebaühtlane. Alates 2013. aastast on EK avaldanud igal aastal ELi õigusemõistmise tulemustabeli, milles antakse ülevaade ka liikmesriikide kohtusüsteemide digitaliseerimisest, näiteks seoses veebipõhise juurdepääsuga kohtuotsustele või taotluste veebipõhise esitamise ja järelmeetmetega.
Näiteks:
- üksikisikutel on igat liiki tsiviilkohtumenetlustes juurdepääs oma pooleliolevate kohtuasjade elektroonilisele toimikule kümnes liikmesriigis;
- kriminaalõiguse kontekstis on ohvritel juurdepääs elektroonilisele toimikule seitsmes liikmesriigis ja süüdistatavatel üheksas liikmesriigis;
- tõendeid võib kohtule ainult digitaalsel kujul esitada igat liiki kriminaalmenetlustes 13 liikmesriigis;
- tsiviil- ja kaubandusõiguses on digitaalsed tõendid vastuvõetavad igat liiki menetlustes 10 liikmesriigis.
EK rõhutab, et eriti aeglane (va üksikud erandid) on digipööre olnud registrite ja andmebaaside valdkonnas. Üksikisikutel, ettevõtjatel ja õiguspraktikutel on raskusi juurdepääsuga teabele, mida neil on õigus saada. Paljudel juhtudel ei ole selline juurdepääs veebis kättesaadav.
Kuna juurdepääs erinevatele registritele võib olla oluline ka koja liikmesettevõtete jaoks, toome alljärgnevalt välja, mida komisjon registritele juurdepääsu osas hetkel ütleb, ja milliseid abinõusid ning mis ajaks registritele juurdepääsu tõhustamiseks kavandab.
Hetkel on Euroopa e-õiguskeskkonna portaal Euroopa Liidu selle valdkonna peamine õigusalane ja praktiline teabeallikas laiemale üldsusele. See võimaldab samuti juurdepääsu omavahel ühendatud registritele, mh ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi (BRIS) kaudu. Viimane ühendab liikmesriikide ja EMP riikide ettevõtlusregistrid, annab üldsusele juurdepääsu rohkem kui 20 miljonit piiratud vastutusega äriühingut käsitlevale teabele kogu Euroopas ning võimaldab ettevõtlus-registritel vahetada teavet piiriüleste kohtuasjade kohta. Teabevahetust ametiasutuste vahel ja juurdepääsu mitmekeelsele teabele on hõlbustanud ka maksejõuetusregistrite ühendamise süsteem (IRI).
Direktiividega (EL) 2019/1151 ja 2019/2121 kehtestatakse uued nõuded ettevõtlusregistrite digiteerimisele ning nendevahelisele teabe esitamisele ja üldsuse teavitamisele BRISi kaudu. See direktiiv võimaldab asutada äriühingu ja registreerida filiaali täiesti internetipõhiselt ning esitada täiesti internetipõhiselt ka ettevõtteregistrites nõutavad äriühingu dokumendid. Direktiiviga antakse ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemile (BRIS) uued funktsioonid, sh uus ELi ettevõtlusregistrite vaheline teabevahetus, mis käsitleb:
- juhtival kohal töötamise keelu saanud isikuid,
- piiriüleseid filiaale ja muudatusi äriühinguid käsitlevas teabes ning
- uute äriühingu andmeid, mis on Euroopa e-õiguskeskkonna portaali otsinguliidese kaudu tasuta kättesaadavad.
Direktiiviga (EL) 2019/2121 tõhustatakse BRISi veelgi uue teabevahetusega ELi ettevõtlusregistrite vahel ning uue avaliku teabega piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemise kohta.
Väike arv liikmesriike katsetab kinnistusraamatute omavahelist ühendamist (LRI), kuid selle potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks peaks see laienema kogu ELile. Direktiiviga (EL) 2015/849 nõutakse, et liikmesriigid ühendaksid omavahel oma riiklikud tegelike kasusaajate registrid. Tegelike kasusaajate registrite omavahelise ühendamise süsteem (BORIS) on ette nähtud toimima kogu seonduva teabe keskse otsinguteenusena. See suurendab tegelikult kasusaavate omanike läbipaistvust, et paremini ära hoida finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil.
| Kavandatud meetmed | Kes peab seda tegema? | Mis ajaks? |
| Liikmesriikide igakülgne osalus määrusega (EL) 2015/848 nõutavas maksejõuetusregistrite ühendamise süsteemis | Liikmesriigid | 30.juuni.21 |
| BRISi ajakohastamine, et toetada direktiiviga (EL) 2019/1151 nõutavaid uusi funktsioone | Komisjon/liikmesriigid | Esimene muudatuste pakett: 01.08.2021 Teine muudatuste pakett: 1. august 2023 |
| BRISi ajakohastamine, et toetada direktiiviga (EL) 2019/2121 nõutavaid uusi funktsioone | Komisjon/liikmesriigid | 31.jaan.23 |
| Liikmesriikide täielik osalemine kinnistusraamatute omavahelises sidumises | Komisjon/liikmesriigid | 2024 |
| Üleskutse liikmesriikidele arendada video-konverentsi võimalusi kooskõlas liikmesriigi õigusega ja tihedas koostöös üksteisega ning kasutada selleks võimaluse korral ELi rahalisi vahendeid | Liikmesriigid | Alates 2021. aasta I kvartalist |