Euroopa Komisjoni sõnum väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjatele
Euroopa Komisjoni (EK) üldine sõnum ettevõtjatele, eriti just väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE-dele) on:
Euroopa vajab soodsat ettevõtluskeskkonda, asjakohaste oskustega tööjõudu ja juurdepääsu tööstusele vajalikule toorainele. Nendest teguritest sõltub Euroopa edasine konkurentsivõime.
Euroopa peab välja juurima tõkked, mis ikka veel pidurdavad väikeettevõtete arengut. Just väikefirmadele tuleb pöörata põhitähelepanu ka eelseisval üleminekul (st rohe – ja digipöördel), sest neile võlgneb Euroopa tööstus oma pika eduloo. Ja just väikeettevõtted on alati, isegi kriisiaegadel, seadnud esikohale töötaja. Praegu aga on väikefirmad inflatsiooni ja ebakindluse tõttu eriti suure surve all.
VKE-de toetamiseks ja tõkete vähendamiseks on EK-l kavas esitada VKEde abipakett.
Abipaketi raames kavatseb EK välja pakkuda ka ühtsed maksueeskirjad, mille alusel saab Euroopas äri teha – tulumaksuga maksustamise raamistiku (BEFIT). Komisjoni sõnul lihtsustab see äritegevust liidus. Bürokraatia kärpimine annab võimaluse Euroopa dünaamilisest turust paremini osa saada.
Samuti vaatab EK läbi hilinenud maksete direktiivi, sest pole õiglane, et veerandil juhtudel lähevad ettevõtted pankrotti seetõttu, et nende esitatud arveid ei tasuta õigeaegselt. Miljonitele perefirmadele on see raskes olukorras päästvaks õlekõrreks.
EK nendib, et Euroopa ettevõtjatele on probleemiks ka töötajate puudus. Iial varem ei ole olnud nii vähe töötuid. Samal ajal on vabade töökohtade arv rekordtasemel. Puudu on veoautojuhte, ettekandjaid ja lennujaamatöötajaid, aga ka meditsiiniõdesid, insenere ja IT-tehnikuid.
Järeldus - Euroopa vajab nii ilma väljaõppeta kui ka ülikoolidiplomiga tööjõudu. EK tunnistab, et senisest rohkem tuleb EL-l investeerida kutse- ja täiendõppesse. Sel eesmärgil tahab komisjon teha ettevõtjatega tihedat koostööd. Nemad teavad kõige paremini, milliseid töökäsi nad täna ja homme vajavad.
Samuti tuleb see vajadus paremini kooskõlla viia sellega, milliseid eesmärke tööotsijad ise endale püstitavad ja mida nad oma karjäärilt ootavad. Lisaks tahab EK sihipärasemalt meelitada Euroopasse oskustööjõudu, kes tugevdaks meie ettevõtteid ja Euroopa majanduskasvu.
Tähtis samm on parandada ja kiirendada nende kvalifikatsiooni tunnustamist Euroopas. Euroopa peab muutuma atraktiivsemaks nende jaoks, kellel on oskused ja kes tahavad anda oma panuse.
Seepärast tegi EK president Ursula von der Leyen ettepaneku kuulutada Euroopa 2023. aasta kutse- ja eelkõige täiendõppe aastaks.
Kõik siintoodu pärineb EK presidendi 2022 aasta kõnest olukorrast Euroopa Liidus.