Euroopa Komisjoni soovitused Eestile

Euroopa Komisjon tuli 20. mail välja omapoolsete soovitustega liikmesriikidele ning Eestile andis Euroopa Komisjon neli soovitust.

EK soovitas Eestil võtta 2020. ja 2021. aastal arvesse järgmised meetmeid:

1. Kooskõlas üldise vabastusklausliga võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult reageerida pandeemiale, toetada majandust ja tagada selle taastumine. Kui majandustingimused võimaldavad tuleb järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võlgade jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid. Parandada tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust ja vastupidavust, sh võttes meetmeid tervishoiutöötajate nappuse leevendamiseks, tugevdades esmatasandi arstiabi ja tagades elutähtsate meditsiinitoodetega varustatuse;
    
2. Suurendada sotsiaalset turvavõrku, sealhulgas laiendada töötushüvitiste katvust;
    
3. Kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, et toetada majanduse taastumist. Keskenduda investeeringute tegemisel üleminekule rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale, eelkõige ettevõtete digitaliseerimisele, teadustegevusele ja innovatsioonile, energia puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele ning ressursitõhususele ja säästvale transpordile.  Samuti tuleks toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonisuutlikkust ning tagada piisav juurdepääs rahastamisele;
    
4. Suurendada jõupingutusi rahapesuvastase raamistiku tulemusliku järelevalve ja jõustamise tagamiseks.

 

Komisjon tegi ka kokkuvõtliku analüüsi olukorrast
Dokumendis eelneb soovitustele EK kokkuvõtlik analüüs olukorrast vastavas riigis. Nii majandusliku poole osas, kui sotsiaal -ja haridusküsimustes. Analüüsis tuuakse välja, et COVID-19 kriis mõjutas Eesti ettevõtteid paljudes sektorites, kuid kõige rohkem on kannatada saanud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Negatiivne mõju majandustegevusele ei tulenenud mitte üksnes piirangutest, vaid ka väiksemast nõudlusest eksporditurgudel ja häiretest ülemaailmsetes väärtusahelates.

Valitsuse vastuvõetud likviidsustoetuse meetmed on kavandatud mõju leevendamiseks ning nende kiire ja tõhus rakendamine on esmatähtis elujõuliste ettevõtete toetamiseks kõigis mõjutatud sektorites, tagades samal ajal pangandussektori vastupanuvõime. Maksude edasilükkamine ja maksepuhkus võivad samuti aidata parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahavooge. Lisaks sõltub majanduse taastumine sellest, kui hästi on investeeringud suunatud.

Digitaalsete vahendite kasutuselevõtt on olnud aeglane
Praegune kriis tõi esile, kuivõrd olulised on digi- ja uuenduslikud lahendused majandustegevuse jätkumise tagamise seisukohast. Kuigi Eesti e-valitsus on hästi toiminud, aitaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate edasine digitaliseerimine suurendada nende vastupanuvõimet ja kiirendada majanduse taastumist, tuues keskpikas perspektiivis kaasa tootlikkuse kasvu. Hoolimata aktiivsest digitaliseerimisest on siiski info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kasutuselevõtt töötlevas tööstuses olnud aeglane.

Kuigi 2019. aastal Eesti üldised innovatsioonitulemused paranesid, on teaduspõhine innovatsioonisuutlikkus ja -tegevus ettevõtlussektoris endiselt tagasihoidlik. Teadustegevusel põhinev innovatsioon ja uuenduslike lahenduste kasutuselevõtt ettevõtetes võivad parandada riigi konkurentsivõimet ja hoogustada majanduskasvu. Selleks et aidata ettevõtetel kriisist taastuda, on oluline tagada hea juurdepääs rahastamisele.

Majanduse taastumisele aitab kaasa avaliku sektori investeeringute jätkumine
Majanduse taastumise toetamiseks on oluline kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, muu hulgas asjakohaste reformide kaudu. Nagu on kajastatud Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas, tugineb riigi kestlik majanduskasv edusammudele CO2 heite vähendamisel, mis toimub CO2-mahukuse vähendamise kaudu energia-, transpordi- ja hoonesektoris, põlevkivitööstuse ümberkorraldamisele ja ressursitootlikkuse parandamisele, sealhulgas ringmajanduse ärimudelite rakendamisele.

Eesti ressursitootlikkus on üks madalamaid Euroopa Liidus, samas kui energiatarbimise tase on üle ELi keskmise.
Riiklikku energia- ja kliimakava täiendava tervikliku ringmajanduse strateegia kehtestamine võiks aidata minna üle CO2 heite vähesele majandusele, vähendada põlevkivitööstuse negatiivset keskkonnamõju ja elavdada majandust. Eesti kui hõredalt asustatud äärealariigi puhul on hästi toimiv ja ühendatud transpordisüsteem majandustegevuse ja ekspordi seisukohast esmatähtis. Eesti transporditaristu puhul on probleeme ühenduvuse ja kestlikkusega. Raudteetransport ja ühendveod on endiselt vähe arenenud ning maanteetranspordist tulenev kasvuhoonegaaside heide on viimastel aastatel suurenenud ja taastuvenergia kasutamine transpordisektoris jääb allapoole riiklikke eesmärke.

Rail Balticu projekt ja energiaühenduse projektid kuuluvad Eesti peamiste investeerimisprioriteetide hulka, mille eesmärk on parandada riigi energiaalast julgeolekut ja lõimumist ühtse turuga. Selliste investeerimisprojektide edendamine, milles võetakse arvesse keskkonna- ja kliimakaalutlusi, on majanduse kestliku taastamise ja piirkondlike erinevuste vähendamise seisukohast esmatähtsad. Õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamine ajavahemikuks 2021–2027 võib aidata Eestil lahendada probleeme, mis on seotud üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele.