Euroopa komisjoni tolliliidu tegevuskava
Euroopa Komisjon (EK) on välja tulnud tolliliitu puudutava uue tegevuskavaga, millega antakse ülevaade EK kavatsustest tollivaldkonnas, ning tuuakse välja konkreetsed kavandatavad meetmed ja nende kohaldamise ajaraamistik. Andmaks ülevaadet, mida see EK kava endast kujutab, tutvustame siinkohal neist mõningaid.
Mis on tolliliit?
ELi tolliliit tähendab seda, et ELi liikmesriigid kasutavad kauba importimisel väljastpoolt ELi tolliterritooriumi ühist tollimaksude süsteemi - Euroopa liikmesriikide vahelistel piiridel tollimakse ei nõuta ja tollikontrolle ei tehta. Euroopa Liit on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige ning sellel on ühine kaubanduspoliitika ja see tegutseb rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete sõlmimisel ühe kaubandusblokina, mis tähendab, et liikmesriikide tolliasutused kontrollivad kõiki ELi tolliterritooriumile sisenevaid või sealt lahkuvaid kaupu, olenemata nende sisenemise või väljumise viisist.
Tolliliidu tegevuskava
Tegevuskavas on väljapakutud meetmed rühmitatud 4 teema alla: riskijuhtimine, E-kaubanduse haldamine, nõuete täitmise edendamine ning ühe üksusena tegutsemine.
1. Riskijuhtimine
EK soovib kõigepealt tõsta Eli tolliasutuste ühisanalüüsivõimekust. Selleks arendatakse alates 2020. aastast ELi elektroonilise järelevalvesüsteemi vahendeid, et kasutada süsteemi ulatuslikku impordi- ja ekspordiandmete kogumit liidu finantshuve kahjustavate suundumuste väljaselgitamiseks. Liikmesriigid peaksid kiitma kavandatud ICS2 analüüsivahendi heaks detsembris.
Alates 2021. aasta lõpust hakkavad erinevad EK talitused kasutama järelevalveandmete analüüsi liidu tariifistiku õige ja ühetaolise rakendamise toetamiseks.
2023. aasta lõpuks – pärast järelevalveandmete kogumi täiendamist uute andmeelementidega laiendavad EK talitused ressursside olemasolu korral oma analüüsi, et kombineerida selle süsteemi andmed muude süsteemide andmetega, mis on seotud näiteks võltsitud kauba kinnipidamisega (COPIS), pettusevastase teabega (AFIS), käibemaksu tasumisega, veebiplatvormidega või tolliliidu tulemuslikkusega, ning liidu tolliseadustiku elektrooniliste süsteemide andmetega. Pärast ICS2 analüüsivahendi väljatöötamist ja ICS2 kolmest etapist kahe elluviimist hakkavad komisjon ja liikmesriigid analüüsima posti-, kulleri- ja kaubaveoteenust osutavate lennuettevõtjate laadimis- ja saabumiseelseid andmeid.
2024. aasta lõpuks, pärast ICS2 viimase etapi elluviimist, viivad komisjon ja liikmesriigid lõpule kõikide mereveo-, autoveo-, lennu- ja logistikaettevõtjate esitatud laadimis – ja saabumiseelsete andmete analüüsi.
Lisaks on EK-l kavas kujundada ümber ja muuta tugevamaks praegune riskijuhtimisraamistik. Riskijuhtimistöös keskendutakse turva-, julgeoleku- ja finantsriskidele. 2021. aasta teises kvartalis võetakse komisjoni teatise kujul vastu uus riskijuhtimisstrateegia, et suurendada ühisanalüüsi osakaalu, töötada välja finantsriskidega seotud juhtimine, tugevdada mitterahaliste riskide juhtimist ja tegeleda e-kaubanduse kiire kasvu küsimustega.
2. E- kaubanduse haldamine
E-kaubandus on tervitatav kasu pärast, mida see toob ettevõtjatele (eriti VKEdele) ja tarbijatele, ning selle hõlbustamine on digitaalse ühtse turu strateegia nurgakivi. EK kavatseb kõigepealt luua tolliasutuste jaoks otsese juurdepääsu maksuteabele ning 2022. aastaks tagatakse tollile otsejuurdepääs Eurofisci maksuteabekeskusele. Komisjon hindab alates 2020. aasta kolmandast kvartalist võimalikku korraldust, millega tagada tolliasutuste juurdepääs käibemaksu tasumise andmetele ja pakub selle hindamise põhjal 1. jaanuariks 2024 välja lõpliku lahenduse.
EK uurib lisaks võimalust kehtestada platvormidele aruandekohustus tolli ees, et tegeleda e-kaubandusega kaasnevate probleemidega. Ehkki platvormid tavaliselt ei ole seotud interneti teel ostetud kauba tollivormistuse korraldamisega, on neil olemas kogu müügiahelat (alates müüjast ja tehinguväärtusest kuni lõppostjani) käsitlevad andmed, mida nad võiksid jagada. 2023. aasta esimeses kvartalis tehakse (pärast katsetamist ja mõjuhinnangu tulemustele tuginedes) liidu tolliseadustiku paketti õiguslik muudatus, et kehtestada platvormidele aruandekohustus tolli ees.
2021. aastal hakatakse analüüsima e-kaubanduse mõju tollimaksu kogumisele ja ELi ettevõtjate võrdsetele tingimustele.
3. Nõuete täitmise edendamine
Nõuete täitmise parandamine ja lihtsustamine on väga oluline selleks, et vabastada kaupade kahtlustäratavale liikumisele keskendumiseks tolli ressursid. EK soovib pöörata rohkem tähelepanu volitatud ettevõtjatele ning 2021. aasta teises pooles esitatakse seadusandlik ettepanek, et kehtestada täpsemad jälgimiskohustused, samuti 2021. aasta pooles ajakohastatakse volitatud ettevõtjaid käsitlevaid suuniseid.
Ehkki tollialased õigusaktid on ühtlustatud, tagatakse nende järgimine erinevalt, kuna see on liikmesriikide ametiasutuste ülesanne. Ühise rikkumiste ja karistuste süsteemi puudumine tekitab ettevõtjate seas õiguslikku ebakindlust ja võib põhjustada siseturul konkurentsimoonutusi seetõttu kaalub Komisjon ka karistuste ühtlustamise võimalusi. 2021. aasta neljandas kvartalis esitatakse suunised riiklike karistuste süsteemide suhtes kohaldatavate kriteeriumide kohta. Tuginedes suunistega seotud kogemustele, kaalub komisjon 2022. aastal vajadust esitada õigusakt nõuete täitmatajätmise korral kohaldatavate karistuste kohta.
Ka soovib EK tõhustada järelevalvet sooduskaubanduslepingute toimimise üle. Selleks laiendavad EK talitused alates 2021. aastast sooduspäritolureeglite ja -menetluste järgimise järelevalvet vabakaubanduslepingutele ning püüavad lahendada asjassepuutuvate riikidega tekkivaid probleeme, mis on seotud nõrkuste ja vajakajäämistega nende reeglite ja menetluste järgimises. Kehtivate sooduspäritolureeglite ja -menetluste selge rikkumise korral alustab komisjon asjassepuutuva riigiga arutelusid ning kasutab asjaomase sooduskorra raames ette nähtud mehhanisme, et taastada nõuete täitmine ja kaitsta Eli finantshuve.
4. Ühe üksusena tegutsevad
Kuigi liikmesriigid juba teevad mitmes valdkonnas omavahel koostööd, peavad tolliasutused tegema ulatuslikumat ja operatiivsemat koostööd temaatilisel või geograafilisel alusel, et tagada tolli põhiprioriteetide elluviimine. Samuti tuleb parandada tolliasutuste ja liikmesriikide muude asutuste koostööd ning EL peab tegutsema tolliküsimustes rahvusvahelisel tasandil ühe üksusena. Tuleb kaotada liikmes riikidevahelised erinevused tollikontrollide tegemisel, eeskätt tagades, et kõikidel liikmesriikidel on piisavad väljaõppe saanud inimressursid ning tänapäevased ja usaldusväärsed tollikontrolli seadmed. Samuti tuleb tagada välispiiridel tehtavate kontrollide tulemuste samaväärsus, mõõtes täpselt tollitegevuse elluviimist ja -ülesannete täitmist. Ennekõike tuleb tegeleda olulisemate küsimustega, näiteks kuidas toime tulla selliste kriisidega nagu hiljutine COVID-19 pandeemia, kuidas hallata elektrooniliste tollisüsteemide kulusid, kuidas tagada tolli vahendite, koolituse, meetodite ja organisatsioonilise struktuuri piisavus ja asjakohasus ning kuidas tagada tolli nähtavus ühiskonnas ning meelitada andekaid ja motiveeritud inimesi töötama tollis.