Euroopa Liidu 2023 aasta eelarvest
07.06 tegi Euroopa Komisjon (EK) ettepaneku ELi 2023. aasta eelarve kohta summas 185,6 miljardit eurot, millele lisandub hinnanguliselt 113,9 miljardit eurot toetusi taasterahastust „NextGenerationEU“. Eelarve kajastab ELi poliitilisi prioriteete ja ära on nimetatud järgmised kulukohustuste katteks planeertud eraldised (assigneeringud):
- 103,5 miljardit eurot taaste- ja vastupidavusrahastu raames toetustena taasterahastust „NextGenerationEU“, et toetada koroonaviiruse pandeemia järgset majanduse taastamist ja kasvu ning tegeleda Ukrainas toimuvast sõjast tingitud probleemidega;
- 53,6 miljardit eurot ühisele põllumajanduspoliitikale ning 1,1 miljardit eurot Euroopa Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfondile, Euroopa põllumajandustootjatele ja kaluritele, kuid ka selleks, et suurendada põllumajandus-, toidu- ja kalandussektori vastupidavust ning pakkuda kriisiohjamiseks vajalikku manööverdamisruumi olukorras, kus prognoositakse üleilmset toiduainete nappust;
- 46,1 miljardit eurot regionaalarengule ja ühtekuuluvusele, et toetada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ning rohepöörde ja liidu prioriteetsete projektide jaoks vajalikule taristule;
- 14,3 miljardit eurot Eurooap Liidu partnerite ja huvide toetamiseks maailmas, millest 12 miljardit eurot naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (Globaalne Euroopa) raames, 2,5 miljardit eurot ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) jaoks ja 1,6 miljardit eurot humanitaarabiks;
- 13,6 miljardit eurot teadusuuringutele ja innovatsioonile, millest 12,3 miljardit eurot liidu juhtivale teadusprogrammile „Euroopa horisont“. Programm saaks taasterahastust „NextGenerationEU“ toetustena täiendavalt 1,8 miljardit eurot;
- 4,8 miljardit eurot Euroopa strateegilisteks investeeringuteks, millest 341 miljardit eurot programmi „InvestEU“ olulisemate prioriteetide jaoks (teadusuuringud ja innovatsioon, rohe- ja digipööre, tervishoiusektor ja strateegilised tehnoloogiad), 2,9 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastule, et parandada piiriülest taristut, ning 1,3 miljardit eurot programmile „Digitaalne Euroopa“, et kujundada liidu digitaalset tulevikku. Programm „InvestEU“ saaks taasterahastust „NextGenerationEU“ täiendavalt 2,5 miljardit eurot;
- 4,8 miljardit eurot inimeste, sotsiaalse sidususe ja väärtuste tarbeks, millest 3,5 miljardit eurot programmile „Erasmus+“, et luua inimestele haridus- ja liikuvusvõimalusi, 325 miljonit eurot kunstnike ja loovisikute toetamiseks kogu Euroopas ning 212 miljonit eurot õiguse, õiguste ja väärtuste edendamiseks;
- 2,3 miljardit eurot keskkonna- ja kliimameetmetele, millest 728 miljonit eurot programmile LIFE, et toetada kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, ning 1,5 miljardit eurot õiglase ülemineku fondile, et roheüleminekust saaksid kasu kõik. Õiglase ülemineku fond saaks taasterahastust „NextGenerationEU“ toetustena täiendavalt 5,4 miljardit eurot;
- 2,2 miljardit eurot kosmosevaldkonna kulutustele, peamiselt Euroopa kosmoseprogrammile, mis koondab liidu meetmeid selles strateegilises valdkonnas;
- 2,1 miljardit eurot Euroopa Liidu piiride kaitseks, millest 1,1 miljardit eurot integreeritud piirihalduse fondile ja 839 miljonit eurot (ELi panus kokku) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile (Frontex);
- 1,6 miljardit eurot rändega seotud kulutusteks, millest 1,4 miljardit eurot on ette nähtud rändajate ja varjupaigataotlejate toetamiseks kooskõlas ELi väärtuste ja prioriteetidega;
- 1,2 miljardit eurot kaitsevaldkonna küsimuste lahendamiseks, millest 626 miljonit eurot kaitsevõime arendamise ja teadusuuringute toetamiseks Euroopa Kaitsefondi raames ning 237 miljonit eurot sõjaväelise liikuvuse toetamiseks;
- 927 miljonit eurot ühtse turu sujuva toimimise tagamiseks, sealhulgas 593 miljonit eurot ühtse turu programmile ja ligikaudu 200 miljonit eurot pettusevastase võitluse, maksunduse ja tollivaldkonna tegevuseks;
- 732 miljonit eurot programmile „EL tervise heaks“, et tagada terviklik tervisealane reageerimine inimeste vajadustele, ning 147 miljonit eurot liidu elanikkonnakaitse mehhanismile (rescEU), mis võimaldab kriisi korral kiiresti operatiivabi anda;
- 689 miljonit eurot julgeolekule, millest 310 miljonit eurot Sisejulgeolekufondile, et võidelda terrorismi, radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu;
- 138 miljonit eurot turvalisteks satelliidiühendusteks, mis eraldatakse liidu uue programmi, liidu turvalise ühenduvuse programmi raames;
Eelarvevahendid Euroopa kiipide õigusakti jaoks tehakse kättesaadavaks programmi „Euroopa horisont“ raames ja teiste programmide vahendite ümberpaigutamisega.
ELi 2023. aasta eelarve projektis taasterahastu „NextGenerationEU“ kulusid rahastatakse kapitaliturgudelt võetavatest laenudest, teised kulud kaetakse omavahenditest rahastatavatest assigneeringutest pikaajalise eelarve ülemmäärade raames. EK on öelnud, et hiljem sel aastal esitatakse täiendavad ettepanekud selle kohta, kuidas rahastada nii välis- kui ka sisemõju, mis on Ukrainas toimuval sõjal, tuginedes täpsemale vajaduste hindamisele ja kooskõlas Euroopa Ülemkogu 31. mai 2022. aasta järeldustega.
EL eelarvekava edasine liikumine
Euroopa Komisjon esitab ELi 2023. aasta eelarve eelnõu Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kes teevad lõpliku otsuse koos. Nõukogu võtab tavaliselt oma arvamuse eelarve kohta vastu juuli lõpuks ja Euroopa Parlament peaks teatama oma ametlikust seisukohast sügisel. Kui nõukogu ja Parlamendi seisukohad on erinevad, kutsutakse seisukohtade ühitamiseks tavaliselt hilissügisel kokku konkreetne lepituskomitee. See lepituskomitee peab siis 21 päeva jooksul kokku leppima ühises eelarves, mille mõlemad institutsioonid peaksid hiljem heaks kiitma. Sel aastal kestab see ajavahemik 25. oktoobrist kuni 14. novembrini.