Euroopa Liidu droonistrateegiast
Novembri lõpus (29.11) tuli Euroopa Komisjon (EK) välja uue EL droonistrateegiaga (Euroopa droonistrateegia 2.0), milles esitab visiooni Euroopa droonituru edasiseks arendamiseks. Selle aluseks on ELi poolt droonide käitamiseks ja tehniliste nõuete kehtestamiseks loodud ohutusraamistik. Uus strateegia näitab, kuidas saaks Euroopas arendada droonide ulatuslikku ärilist kasutamist ja ühtlasi luua droonisektoris uusi töövõimalusi. Alates 2003. aastast on EL investeerinud peaaegu 980 miljonit eurot droonide arendamisse või nende kasutamisse uuenduslike rakenduste tarbeks. EL on teadus- ja innovatsiooniprogrammide raames rahastanud 320 droonidega seotud projekti. Õigusliku poole pealt on ka seni regulatsioon olemas. Aalates 2018. aastast kehtivad kõigi droonide suhtes, olenemata nende kaalust, ühtlustatud ohutuseeskirjad, mis reguleerivad droonide kasutamist. Lisaks on mitu määrust, mis reguleerivad drooniliikluse korraldamise süsteemi ja tagavad droonide ohutut käitamist. Neid eeskirju nimetab EK uue ELi droone käsitleva õigusraamistiku nurgakiviks.
Drooniteenuste turg hõlmab kahte omavahel seotud valdkonda.
Tsiviilvaldkonna puhul hõlmab see uusi uuenduslikke lennuteenuseid, mis jagunevad kaheks: lennutegevus (kohaldatavate õigusraamistike piires tehtav seire, inspekteerimine, kaardistamine, pildistamine jne) ning uuenduslik lennuliikuvus, mis hõlmab rahvusvahelist, piirkondlikku ja linnalist lennuliikuvust. Kuigi esimesed uuendusliku lennuliikuvuse lennud viiakse eeldatavasti läbi mehitatud eVTOL-õhusõidukitega, hakatakse neid tulevikus tõenäoliselt kasutama samasugustel platvormidel, kuid kaugjuhtimise teel, ning lõpuks täisautonoomselt.
Droonisektor hõlmab ka kaitse- ja sõjalist mõõdet, et luua tehnoloogiline sünergia tsiviil-, julgeoleku- ja kaitsesektori vahel.
Droonitööstuse ökosüsteem omakorda koosneb mitmest omavahel seotud osast:
- droonikäitajad, kes kasutavad droone teenuste osutamiseks või kaupade või inimeste veoks;
- droonitootjad, kes toodavad riistvara ja muid droonide sisse ehitatavaid vahendeid, mida kasutatakse näiteks filmimiseks, inspekteerimiseks, kaubaveoks, seireks või mõõtmiseks;
platvormi jaoks ette nähtud tehnoloogialahenduste pakkujad, kes arendavad side, lennujuhtimise, olukorrateadlikkuse või autonoomse tegevuse võimaldamiseks vajalikke seadmeid ja tarkvarasüsteeme;
- turustajad, kes müüvad või rendivad valmisdroone kolmandatele ettevõtjatele;
- maapealse taristu, näiteks vertiportide (eVTOL-õhusõidukite õhkutõusu ja maandumist võimaldavad kohad) ja lennujaamade käitajad, lennuliikluskorraldusteenuste osutajad (näiteks aeronavigatsiooniteenuse osutajad, U-space'i teenuseosutajad, ühiste teabeteenuste osutajad), ning telekommunikatsioonitaristu ning navigatsiooni- ja seiretaristu pakkujad.
Uue strateegiaga nähakse ette, et 2030. aastaks on Euroopa igapäevaelu osaks saanud järgmised drooniteenused:
- hädaabiteenused, kaardistamine, pildistamine, tsiviilotstarbeliste droonide abil kohaldatavate õigusraamistike piires toimuv inspekteerimine ja seire, samuti väikeste saadetiste, näiteks bioloogiliste proovide või ravimite kiire kohaletoimetamine;
- uuendusliku lennuliikuvuse teenused, näiteks õhutakso, mis pakub regulaarseid sõitjateveoteenuseid, kasutades esialgu piloodiga õhusõidukeid, kuid lõppeesmärk on need lennud täielikult automatiseerida.
ELi droonituru ja -teenuste võimaluste ärakasutamiseks tuleb kindlaks teha elutähtsad tehnoloogia-komponendid, nagu tehisintellekt, robotitehnika, pooljuhid ja ELi kosmose- ning mobiilsideteenused. Droonistrateegias on määratud kindlaks ka valdkonnad, kus saab luua sünergiat tsiviil- ja kaitseotstarbeliste droonide vahel ning suurendada droonitõrjesuutlikkust ja parandada süsteemi vastupidavust.
Nüüd alustab EK tööd strateegia 19 juhtalgatusega, mis hõlmavad käitamisalaseid, tehnilisi ja finantsküsimusi, et luua homse drooniõhuruumi ja -turu jaoks sobiv õigus- ja ärikeskkond. Algatuste eesmärgid on järgmised:
- võtta vastu lennukõlblikkuse ühiseeskirjad ning uued koolitusnõuded kaugjuhitavate ja eVTOL-õhusõidukite (mehitatud elektrilised püststardi ja -maandumisega õhusõidukid) pilootidele;
- rahastada veebiplatvormi loomist, et toetada kohalikke sidusrühmi ja säästvat innovatiivset õhutransporti rakendavat tööstussektorit;
- töötada välja droonitehnoloogia strateegiline tegevuskava, et määrata kindlaks teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetsed valdkonnad, vähendada praegust strateegilist sõltuvust ning vältida edasise sõltuvuse teket;
- määrata kindlaks kriteeriumid vabatahtliku märgise jaoks, mis näitab, et droon on läbinud küberturvalisuse kontrolli.
Järgmisena võimegi droonide regulatsiooni vallas oodata strateegias EK poolt välja hõigatud algatuste ettepanekuid.