Euroopa Liidu maksustruktuur teel 2050. aastasse
Alljärgnev pärineb Euroopa Komisjoni teatisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Äriühingute maksustamine 21. sajandil“ ja on jätkuks meie kahe nädala eest avaldatud teatise tutvustusele Euroopa Komisjoni edasistest sammudest maksupoliitika valdkonnas.
Mis puudutab maksustruktuuri, siis EK leiab, et maksusüsteeme tuleb ajakohastada nii, et need oleksid paremini kooskõlas praeguste ja tulevaste majanduslike ja sotsiaalsete arengusuundadega. Liikmesriikide eelarved sõltuvad suurel määral tööjõumaksudest, sealhulgas sotsiaalmaksetest, mis moodustavad üle 50% ELi 27 liikmesriigi kogu maksutulust. Käibemaks moodustab üle 15% kogu maksutulust, samas kui teised maksubaasid, nagu keskkonnamaksud (~6%), omandimaksud (~5%) ja äriühingu tulumaks (~7%), moodustavad suhteliselt väikese osa. Kuigi maksutulude üldine struktuur ELis on viimase kahe aastakümne jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena, mõjutavad sellised suured suundumused nagu kliimamuutused ja digiüleminek tööturul tõenäoliselt ELi liikmesriikide edaspidist maksustruktuuri.
Rahvastiku vananemine ja mittestandardse töö osakaalu suurenemine võivad viia selleni, et tööjõu maksustamiselt ei saada sama palju tulu kui praegu. Seetõttu peab tuginedes elanikkonna vananemist käsitlevale rohelisele raamatule ja rahvastiku vananemist käsitlevale 2021. aasta aruandele, uuesti läbi mõtlema, kuidas peaks tööjõudu maksustama ja milline on selle mõju muudele maksubaasidele, võttes arvesse tulude jätkusuutlikkuse ja põlvkondadevahelise õigluse tagamise vajadust, ning andma panuse sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkusse. Euroopa Liidu traditsiooniliselt suurt tööjõu maksukoormust, mille tase on kõrge ka võrreldes teiste arenenud majandusega riikidega, tuleb veelgi vähendada, et toetada kriisi järel konkurentsivõimet, tööhõivet ja töökohtade loomist (aastatel 2012–2020 vähenes keskmine maksukiil EL 27 liikmesriigis ühe keskmist palka teeniva isiku puhul rohkem kui 2 protsendipunkti võrra).
Samal ajal on tarbimismaksu määrad juba rekordiliselt kõrged, kuna finantskriisile järgnenud aastatel tõsteti käibemaksumäärasid. Esmatähtsaks tuleks pidada vähendatud käibemaksumäärade ja käibemaksuvabastuste ebatõhusa kasutamise piiramist, kuna need meetmed ei täida sageli oma eeldatavat eesmärki.
Käitumismustritega seotud maksude, nagu keskkonna- ja tervisemaksude tähtsus kasvab ELi maksupoliitikas jätkuvalt. Hästi kavandatud keskkonnamaksud aitavad toetada rohepööret, kuna nendega antakse õigeid hinnasignaale ja rakendatakse põhimõtet „saastaja maksab“. Samuti loovad need tulu, millega saab kompenseerida mõningaid vajalikke tööjõumaksude kärpeid. Tervisemaksud, näiteks tubaka- või alkoholimaksud, võivad samas parandada rahvatervist ja päästa elusid, vähendades samal ajal survet riikide tervisesüsteemidele.
Tulevikukindel maksustruktuur eeldab nii üksikisikute kui ka äriühingute kapitalitulu õiglast ja tegelikku maksustamist. Samal ajal on vaja halduskeerukust vähendavaid lihtsustus- ja muid meetmeid. Üks suhteliselt tõhus viis maksutulude suurendamiseks võib olla ka kinnisvara perioodiline maksustamine. Seejuures tuleb aga asjakohaselt käsitleda omandi hindamisega seotud jaotus- ja haldusprobleeme.
Nende kaalutluste põhjal algatab Euroopa Komisjon laiema arutelu, mis peaks jõudma lõpule 2022. aastal maksusümpoosioniga „ELi maksustruktuur teel 2050. aastasse“. Selles arutelus võetakse arvesse nimetatud põhimõtteid, samuti maksustruktuuri võimalike muudatuste mõju jaotumist, sealhulgas muudatuste mõju väikese sissetulekuga leibkondadele.
Veel ütleb EK, et neid, siin kirjeldatud põhimõtteid, tuleks kohaldada ka ELi eelarve rahastamiseks kasutatavate omavahendite süsteemi suhtes, et rahastada taasterahastu „NextGenerationEU“ tagasimakseid.
Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi ja digimaksu ettepanekuga on EK lubanud välja tulla juulis 2021. Pärast seda plaanib EK teha ettepaneku täiendavate uute omavahendite kohta, mis võivad hõlmata finantstehingute maksu ja ettevõtlussektoriga seotud omavahendit.