Euroopa Liidu taastepaketi maht on 672 miljardit eurot

2020. aasta suve alguses hõikas Euroopa Liit välja 750 miljardi euro suuruse taastepaketi loomise, nüüd jõutakse selle rakendumiseni. 11.02 võttis Euroopa Liidu nõukogu vastu määruse, millega luuakse taastamise ja vastupanuvõime rahastu, millega tehakse 27-s liikmesriigis avaliku sektori investeeringute ja reformide jaoks kättesaadavaks 672,5 miljardit eurot toetusi ja laene. Ikka eesmärgiga aidata liikmesriikidel toime tulla COVID-19 pandeemia tagajärgedega, edendada rohelist ja digitaalset üleminekut ning ehitada üles vastupidav ja kaasav ühiskond.

Liikmesriigid saavad toetust oma taastekava meetmetele, kui on järgitud peamisi EL nõudeid. Määruse kohaselt peavad liikmesriigid oma riiklikes majanduse elavdamise ja vastupidavuse kavades sätestama ühtse reformi- ja investeerimisprojektide paketi, mis hõlmab kuut üleeuroopaliselt olulist poliitikavaldkonda:

• roheline üleminek;
• digitaalne transformatsioon;
• arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv ja töökohad;
• sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;
• tervis ja vastupidavus;
• järgmise põlvkonna, laste ja noorte poliitika, sealhulgas haridus ja oskused.

Toetus on seotud riigipõhiste soovitustega poolaasta raames, milles määratletakse iga liikmesriigi peamised väljakutsed konkurentsivõime ning sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Samuti aitab see kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele.

Mõned põhinõuded puudutavad ELi keskkonnahoidlikke ja digitaalseid eesmärke. Vähemalt 37% iga kava eraldistest peab toetama keskkonnasõbralikku üleminekut ja vähemalt 20% digitaalset transformatsiooni. Lisaks peaksid kõik liikmesriikide kavades sisalduvad meetmed järgima põhimõtet „ei tekita olulist kahju”, et kaitsta ELi keskkonnaalaseid eesmärke. Oluline on samuti see, et liikmesriigid peavad tagama ka korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks piisavate kontrollisüsteemide loomise.

Järgneb kinnitamisprotsess ja rahastamine
Liikmesriigid peavad üldjuhul 30. aprilliks esitama Euroopa komisjonile oma taastumis- ja vastupidavuskavad. Seejärel on komisjonil plaanide hindamiseks üldjuhul kuni kaks kuud ja seejärel on nõukogul neli nädalat aega otsuse vastuvõtmiseks iga kava lõpliku kinnitamise kohta.

2021. aastal heaks kiidetud kavade jaoks on liikmesriikidel võimalik saada ettemakseid kuni 13% ulatuses nende kavas ette nähtud toetustest ja laenudest. Ülejäänud vahendid makstakse kokkulepitud vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamise põhjal.

Raha liikuma hakkamiseks tuleb aga kõigis liikmesriikides kõigepealt ratifitseerida ELi omavahendite otsus, mis annab komisjonile volitused raha laenamiseks kapitaliturgudelt. Kuna Eesti on oma taastekava paika saanud, jääb hetkel üle oodata EK reageeringut, et kas näiteks Haapsalu raudtee või Tallinna Haigla või teised kavas loetletud objektid on ka EK hinnangul piisavalt kohased vastamaks keskkonnasõbraliku ülemineku ja digitaalse transformatsiooni kriteeriumitele.