Euroopa Liidu tekstiilistrateegiast

Euroopas tegutseb tekstiilisektoris rohkem kui 160 000 äriühingut, töötab 1,5 miljonit inimest ning sektori käive oli 2019. aastal 162 miljardit eurot. Tekstiil on ka väga laia kasutusvaldkonnaga - seda kasutatakse rõiva- ja mööblitootmises, meditsiini- ja kaitsevahendites, hoonetes ja sõidukites. Paraku on tekstiil ka olulise keskkonnamõjuga. Euroopas on tekstiilitarbimine tähtsuselt neljas keskkonnale ja kliimamuutustele negatiivset mõju tekitav tegur toidu, eluaseme ja liikuvuse järel. Vee- ja maakasutuse seisukohast on ta sellise tegurina kolmandal kohal ning esmase tooraine kasutamise ja kasvuhoonegaaside seisukohast viiendal kohal. Ligikaudu 73% Euroopas tarbitavatest rõivastest ja majapidamistekstiilidest on toodetud väljaspool ELi asuvates riikides ja sealt imporditud. 2017. aastal tootis EL 7,4 kg tekstiiltooteid inimese kohta, kuid tarbimine oli peaaegu 26 kg inimese kohta. Just Euroopa Liit oli 2019. aastal üks maailma suurimaid rõivaste importijaid, kelle impordi koguväärtus oli 80 miljardit eurot.

Samal ajal visatakse Euroopa igal aastal ära keskmiselt 11 kg tekstiiltooteid inimese kohta. Kogu maailmas ladestatakse prügilatesse või põletatakse igas sekundis veoautotäis tekstiilitooteid. Ajavahemikul 2000–2015 tekstiilitootmine maailmas pea kahekordistus ning prognoositakse, et 2030. aastaks suureneb rõivaste ja jalatsite tarbimine veel 63%. See aga tähendab, et jätkuvalt suureneb negatiivne mõju ressurssidele, vee- ja energiatarbimisele ja kliimale.

30.03.22 tuli Euroopa Komisjon (EK) välja uue tekstiilivaldkonna strateegiaga, mille eesmärgiks on tagada tekstiilitoodete pikemaealisus ning ringlusesse võtmine. ELi kestliku ja ringluspõhise tekstiili strateegia.

Oma eesmärkidelt sarnaneb strateegia kestlike toodete ökodisaini määrusele, mida tutvustasime eelmisel nädalal. Strateegias käsitletakse tekstiilide kavandamise ja tarbimise viise, sh kestlikke tehnoloogilisi lahendusi ja uuenduslikke ärimudeleid. Strateegiaga soovib Komisjon tagada, et 2030. aastaks on ELi turule lastavad tekstiiltooted pika kasutuseaga ja ringlussevõetavad, suures osas valmistatud ringlussevõetud kiududest ja ohtlike aineteta ning toodetud sotsiaalõigusi ja keskkonda arvestaval viisil. Tarbijad saavad kasutada kvaliteetseid tekstiiltooteid kauem, kiirmood oleks moest väljas ning kõikjal tuleks pakkuda majanduslikult tasuvaid korduskasutus- ja parandusteenuseid. Tootjad aga peavad vastutama oma toodete eest kogu väärtusahela ulatuses, sh ka pärast nende jäätmeteks muutumist. Selliselt oleks ringne tekstiiliökosüsteem tugev ja saaks jõudu piisavast kiust-kiuks ümbertöötamise suutlikkusest, samas kui tekstiiltoodete põletamine ja prügilasse ladestamine tuleb viia miinimumini. Selle visiooni saavutamiseks nähakse strateegiaas ette rida meetmeid:

• Tekstiilile kehtestatakse uued ökodisaininõuded (vastavalt kestlike toodete ökodisaini määrusele) kehtestades ringlussevõetud kiu kohustusliku miinimumsisalduse, muutes tooted kauakestvamaks ning kergemini parandatavaks ja ringlussevõetavaks – st kestlikud tekstiiltooted muutuvad ELis normiks. Ettepanekuga keelatakse teatavatel juhtudel ka müümata toodete, sh tagastatud tekstiiltoodete hävitamine.
• Selgem teave tekstiiltoodetel ja digitaalne tootepass, mis põhinevad ringmajanduse ja muude oluliste keskkonnaaspektide kohustuslikel teabenõuetel.
• Range kontroll rohepesu üle, rangemad normid tarbijate kaitsmiseks ja otsesed seosed tulevase roheväidete algatusega.
• Meetmed, mis käsitlevad mikroplasti tahtmatut keskkonda sattumist. Lisaks tootedisainile käsitlevad meetmed tootmisprotsesse, eelpesu tööstuslikes tootmisrajatistes, märgistamist ja uuenduslike materjalide edendamist. 
• Ühtsed ELi laiendatud tootjavastutuse eeskirjad tekstiili kohta ja majanduslikud stiimulid toodete kestlikumaks muutmiseks (tasude ökomodulatsioon) jäätmete raamdirektiivi läbivaatamise raames 2023. aastal. 
• Teadusuuringute, innovatsiooni ja investeeringute ning rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste arendamise toetamine.
• Tekstiilijäätmete ekspordi peatamisega seotud probleemide lahendamine.

Edasised konkreetsed sammud määratakse kindlaks tekstiiliökosüsteemi üleminekujuhistes. 

Strateegias võitleb EK kiirmoe tarbimise vastu ja seda nii nõudluse kui pakkumise poolelt.
Paljud tekstiilitoodete tarbimisest tulenevad survetegurid on tingitud kiirmoest – madalad kulud, madala kvaliteediga rõivad, mida toodetakse väga kiiresti, sageli halbades töötingimustes väljaspool ELi. Tootjatele kehtestatakse kohustuslikud tekstiili kavandamise nõuded ja laiendatakse tootjavastutuse eeskirju eesmärgiga pikendada rõivaste kasutusiga. EK soovib stimuleerida ja hõlbustada ressursitõhusate tootmisprotsesside, korduskasutamise, parandamise ja muude uute ringluspõhiste ärimudelite ulatuslikumat kasutamist tekstiilisektoris.

Liikmesriike kannustatakse toetama korduskasutus- ja parandussektorit riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning kehtestama korduskasutus- ja parandussektorile maksuvähendusi ja muid soodsaid maksumeetmeid.

Tarbija seisukohast soovib EK soodustada üleminekut tarbimismudelile, mis keskendub kvaliteedile, säästvusele, pikemale kasutuseale, parandamisele ja korduskasutamisele. 

Võitlus mikroplastiga
Sünteetilistest kiududest, näiteks polüestrist ja akrüülkiust valmistatud tekstiil on üks peamisi mikroplasti tahtmatu keskkonda sattumise allikaid. Need mikroplastid eralduvad keskkonda tekstiili olelusringi eri etappides. Siduvate disaininõuetega ning käesoleva aasta teise poolde planeeritud EK algatusega, mis käsitleb mikroplasti tahtmatut keskkonda sattumist, kaalutakse meetmeid mikroplasti tahtmatu keskkonda sattumise ennetamiseks ja vähendamiseks. Need võivad puudutada toodete disaini, paremaid tootmisprotsesse, eelpesu tööstuslikes tootmisrajatistes, märgistamist ja uuenduslike materjalide edendamist.

Tekstiilijäätmete ekspordi piiramine
Euroopa Komisjoni ettepanek jäätmesaadetisi käsitlevate uute ELi eeskirjade kohta võimaldab tekstiilijäätmete eksporti OECDsse mittekuuluvatesse riikidesse ainult teatavatel tingimustel. Riigid peavad EK-le teatama oma soovist neid jäätmeid importida ja tõendama oma suutlikkust neid säästvalt käidelda. Selleks et vältida kasutatud toodete EList eksportimisel jäätmevoogude vale märgistamist, tehakse strateegias ettepanek töötada välja konkreetsed ELi tasandi kriteeriumid jäätmete nõuetekohaseks eristamiseks. Suund on tekstiilijäätmete ja kasutatud tekstiili ülemaailmse kaubanduse läbipaistvuse ja kestlikkuse suurendamisele.

Lisaks käsitletakse strateegias veel tekstiilitööstuse sotsiaalset aspekti, keskendudes eelkõige soolisele võrdõiguslikkusele, kuna 75% maailma rõivatööstuse töötajatest on naised. Samuti jätkab EK parema töö programmi kaudu kolmandate partnerriikide toetamist töötingimuste parandamiseks ja rahvusvaheliste tööstandardite järgimiseks.

Euroopa Liidu ambitsioon on edendada kestlikke tekstiilitooteid kogu maailmas. Seepärast räägitakse strateegias ka rahvusvahelisest koostööst eesmärgiga vähendada sektori negatiivset keskkonna- ja sotsiaalset mõju. Lisaks plaanib Euroopa Komisjon kehtestada veel hulgaliselt õigusakte, mille loetelu ja kavandatav kehtestamise aeg on leitavad strateegia lisas.