Euroopa Liidu tolliliidu tegevuskava
Euroopa Liidu tolliliit tähendab seda, et ELi liikmesriigid kasutavad kauba importimisel väljastpoolt ELi tolliterritooriumi ühist tollimaksude süsteemi ning liikmesriikide vahelistel piiridel tollimakse ei nõuta ja tollikontrolle ei tehta. Euroopa Liit on ka WTO liige ning tal on ühine kaubanduspoliitika ja ta tegutseb rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete sõlmimisel ühe kaubandusblokina. Liikmesriikide tolliasutused kontrollivad kõiki ELi tolliterritooriumile sisenevaid või sealt lahkuvaid kaupu, olenemata nende sisenemise või väljumise viisist.
Alates 2016. aastast kohaldatakse tollieeskirjade ja -protseduuride ajakohastatud õigusraamistikku ning käimas on töö elektrooniliste süsteemide uuendamiseks ja arendamiseks, eesmärgiga muuta tolliliit omavahel ühendatud ja täiesti paberivabaks keskkonnaks. See peaks jõudma kõikjal ELis lõpule hiljemalt 2025. aasta lõpuks.
Tolliasutuste järelevalve- ja kontrolliülesanded, seoses ELi tolliterritooriumile imporditavate kaupadega on mitmekesised: imporditavatelt kaupadelt tollimaksude, käibemaksu ning aktsiiside kogumise kõrval kontrollivad nad ka kaupu mitmel mitterahalisel eesmärgil, näiteks tagamaks, et need vastavad ELi tootevastavusnõuetele, toidu-, tervise- ja keskkonnastandarditele ja -eeskirjadele jms. Samuti kontrollitakse imporditava kauba vastavust intellektuaalomandi õiguste kaitse eeskirjadele, narkootikumide lähteainete importi ning kultuuriväärtuste ja looduslike liikidega kauplemist ning jäätmesaadetisi, et tõkestada nende ebaseaduslikku eksportimist ja importimist.
Lisaks tuleb tollil tagada ELi rahapesuvastaste õigusaktide ja nende eeskirjade täitmist, mis käsitlevad ELi sisenevaid või EList väljuvaid ebaseaduslikke rahavooge. Tolliasutused teevad pettuse, terrorismi ja organiseeitud kuritegevuse vastases võitluses koostööd õiguskaitseasutuste ning haldusasutuste ja ametitega, kes vastutavad piiri- ja sisejulgeoleku eest. Peale selle vastutavad nad üha suurema arvu ELi ja muude riikide vaheliste sooduskaubanduslepingute haldamise ja täitmise tagamise eest. Uued õigusaktid tollivälistes poliitikavaldkondades toovad tollile aga uusi ülesandeid. Eelkõige on suurenenud andmete kogumise ja jagamisega seonduv.
Tulevikuvisioon
2018. aastal algatas Euroopa Komisjon Euroopa Liidu tolli tulevikku käsitleva visiooniprojekti. Sellega sooviti kujundada ühine strateegiline arusaam sellest, kuidas tulla toime praeguste ja tulevaste probleemidega tolli valdkonnas ning visioon sellest, milline peaks olema ELi toll aastal 2040.
Analüüsi tulemusel kujunes pilt tulevasest ELi tolliliidust, kus tolliasutused tegutsevad täielikult integreeritud viisil, et:
- kaitsta seadusliku kaubavahetuse tõhusa hõlbustamise ning tarneahelate aruka riskipõhise järelevalve kaudu ühiskonda, keskkonda ja ELi majandust;
- olla ennetav, tehes sujuvat koostööd sidusrühmadega, pühenduda innovatsioonile ja kestlikkusele ning olla eeskujuks tolliasutustele üle kogu maailma;
- neid käsitletakse ühe üksusena.
Edasine tegevus
Et viia tolliliit järgmisele arengutasemele, pakubki EK nüüd tegevuskavas välja rea meetmeid, milles võetakse arvesse tulevikuanalüüsi tulemusi, konsultatsioone ELi liikmesriikide ja sidusrühmadega ning järeldusi COVID-19 pandeemiast. Esimese sammuna visiooni elluviimisel keskendutakse eelkõige andmete ja andmeanalüüsi parema kättesaadavuse, ja kasutamise tagamisele ning tarneahelate arukale riskipõhisele järelevalvele. Meetmed on rühmitatud järgmiselt nelja teema alla:
- Riskijuhtimine
- E-kaubanduse haldamine
- Nõuete täitmise edendamine
- Ühe üksusena tegutsevad tolliasutused.
Alljärgnevalt on kirjas tegevuskavas kajastatud meetmete valdkonnad ja ajakava. Tervikpildi huvides on lisatud ka juba käivitatud meetmed.
Tõhusam tollivaldkonna riskijuhtimine, et võimaldada tõhusamaid kontrolle
1. ELi ühisanalüüsivõimekus
Alates 2020. aastast: arendatakse ELi elektroonilise järelevalvesüsteemi vahendeid, et kasutada selle süsteemi ulatuslikku impordi- ja ekspordiandmete kogumit liidu finantshuve kahjustavate suundumuste väljaselgitamiseks. Liikmesriigid peaksid kiitma kavandatud ICS2 analüüsivahendi heaks detsembris.
Alates 2021. aasta lõpust kasutavad komisjoni talitused järelevalveandmete analüüsi liidu tariifistiku õige ja ühetaolise rakendamise toetamiseks.
2023. aasta lõpuks – pärast järelevalveandmete kogumi kavandatud täiendamist uute andme-elementidega – laiendavad komisjoni talitused ressursside olemasolu korral oma analüüsi, et kombineerida selle süsteemi andmed muude süsteemide andmetega, mis on seotud näiteks võltsitud kauba kinnipidamisega (COPIS), pettusevastase teabega (AFIS), käibemaksu tasumisega, veebiplatvormidega või tolliliidu tulemuslikkusega, ning liidu tolliseadustiku elektrooniliste süsteemide andmetega. Pärast ICS2 analüüsivahendi väljatöötamist ja ICS2 kolmest etapist kahe elluviimist hakkavad komisjon ja liikmesriigid analüüsima posti-, kulleri- ja kaubaveoteenust osutavate lennuettevõtjate laadimis- ja saabumiseelseid andmeid.
2024. aasta lõpuks, pärast ICS2 viimase etapi elluviimist, viivad komisjon ja liikmesriigid lõpule kõikide mereveo-, autoveo-, lennu- ja logistikaettevõtjate esitatud laadimis- ja saabumiseelsete andmete analüüsi.
2. Läbivaadatud riskijuhtimisstrateegia
2021. aasta teises kvartalis võetakse komisjoni teatise kujul vastu uus riskijuhtimisstrateegia (et suurendada ühisanalüüsi, töötada välja finantsriskidega seotud juhtimine, tugevdada mitterahaliste riskide juhtimist ja tegeleda e-kaubanduse kiire kasvu küsimusega).
E-kaubanduse haldamine
3. Käibemaksuandmete kasutamine tollivaldkonnas
2022. aastaks tagatakse tollile otsejuurdepääs Eurofisci maksuteabekeskusele.
Komisjon hindab alates 2020. aasta kolmandast kvartalist võimalikku korraldust, millega tagada tolliasutuste juurdepääs käibemaksu tasumise andmetele, ja pakub selle hindamise põhjal 1. jaanuariks 2024 välja lõpliku lahenduse.
4. E-kaubanduse osalejate, eelkõige platvormide rolli ja kohustuste läbivaatamine
2023. aasta esimeses kvartalis tehakse pärast katsetamist ja mõjuhinnangu tulemustele tuginedes liidu tolliseadustiku paketti õiguslik muudatus, et kehtestada platvormidele aruandekohustus tolli ees.
2021. aastal hakatakse analüüsima e-kaubanduse mõju tollimaksu kogumisele ja ELi ettevõtjate võrdsetele tingimustele.
Nõuete täitmise parandamine ja lihtsustamine
5. Volitatud ettevõtjate programmi elluviimise edendamine
2021. aasta teises/kolmandas kvartalis esitatakse (vajaduse korral) seadusandlik ettepanek, et kehtestada täpsemad jälgimiskohustused.
2021. aasta teises/kolmandas kvartalis ajakohastatakse volitatud ettevõtjaid käsitlevaid suuniseid.
6. ELi ühtse tolliliidese keskkonna väljaarendamine ja kasutuselevõtmine
2020. aasta neljandaks kvartaliks esitatakse seadusandlik ettepanek ühtse tolliliidese keskkonna kohta
7. Liidu tolliseadustiku hindamine
2021. aasta neljandas kvartalis toimub liidu tolliseadustiku vahehindamine.
8. Ühine tollialaste karistuste süsteem
2021. aasta neljandas kvartalis esitatakse suunised riiklike karistuste süsteemide suhtes kohaldatavate kriteeriumide kohta.
Tuginedes suunistega seotud kogemustele, kaalub komisjon 2022. aastal vajadust esildada õigusakt nõuete täitmatajätmise korral kohaldatavate karistuste kohta.
9. Tollipettusega võitlemise õigusraamistik
2020. aasta neljandaks kvartaliks esitatakse määruse (EÜ) nr 515/97 hindamise aruanne.
2021. aasta esimeses kvartalis hinnatakse vajadust ajakohastada määrust (EÜ) nr 515/97, et lahendada tänapäevaseid tollipettusega seotud probleeme.
10. Tolli kaasamine ühtse turu kaitsmisse nõuetele mittevastavate ja ohtlike toodete impordi eest
Komisjon võtab alates 2021. aastast vastu turujärelevalve määruse rakendusaktid, et käsitleda tolliga seotud aspekte.
Komisjon arendab 2025. aastaks välja üleeuroopalise turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS) ning ELi ühtse tolliliidese keskkonna vahelise uue ELi tasandi liidese
11. Järelevalve sooduskaubanduslepingute toimimise üle
Komisjoni talitused laiendavad alates 2021. aastast sooduspäritolureeglite ja -menetluste järgimise järelevalvet vabakaubanduslepingutele ning püüavad lahendada asjassepuutuvate riikidega tekkivaid probleeme, mis on seotud nõrkuste ja vajakajäämistega nende reeglite ja menetluste järgimises.
Kehtivate sooduspäritolureeglite ja -menetluste selge rikkumise korral alustab komisjon asjassepuutuva riigiga arutelusid ning kasutab asjaomase sooduskorra raames ette nähtud mehhanisme, et taastada nõuete täitmine ja kaitsta ELi finantshuve.
12. Oluliste kaubanduspartneritega, eelkõige Hiinaga, sisse seatud liidu rahvusvaheliste tolliküsimustes koostöö tegemise süsteemide analüüsimine ja vajaduse korral tõhustamine
ELil on kavas leppida enne 2020. aasta lõppu Hiinaga kokku uues strateegilises tollikoostöö raamistikus aastateks 2021–2024. Samal ajal hindab komisjon praegust tollikoostöö ja vastastikuse haldusabi lepingut Hiinaga, et otsustada, kas küsida lepingu läbivaatamiseks läbirääkimisjuhiseid.
Komisjon algatab 2020. aasta lõpus põhjaliku analüüsi, mille käigus vaadeldakse liidu rahvusvahelise koostöö tegemise ja vastastikuse haldusabi pakkumise süsteemi tolliküsimustes, et esitada 2021. aastal ettepanekud võimalike laadilt/ulatuselt üldiste või konkreetsete täiustuste tegemiseks.
Tolli tegutsemine ühe üksusena
13. Tolli- ning julgeoleku- ja piirihaldusasutuste vahelise koostöö ja nende asutuste infosüsteemide vahelise koostoime edendamine
2021. aasta lõpuks viiakse lõpule uuring, mille raames vaadeldakse Schengeni infosüsteemi ja Europoli andmete ning tolli impordikontrollisüsteemi (ICS2) koostalitluse teostatavust, et lõpetada ICS2 lõpliku kasutuselevõtmise ajaks (2024) mis tahes seoste loomine.
14. Tolliliidu tulemuslikkus
2021. aasta lõpuks hinnatakse liidu tolliseadustiku rakendamise vahehindamise raames, kas tolliliidu toimimist on takistanud asjaolu, et tolliliidu tulemuslikkusest korrapäraselt aru andmiseks puudub konkreetne õiguslik alus.
15. Liikmesriikide parem varustamine tänapäevaste ja usaldusväärsete tollikontrolli seadmetega
Rahastamisvahendi vastuvõtmise korral kasutavad komisjon ja liikmesriigid alates 2021. aastast programmi selleks, et tagada tollikontrollide samaväärsed tulemused.
16. Koostöömehhanismide rakendamine ja süvendamine tolliprogrammi alusel (mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027)
Komisjon kannustab alates 2021. aastast (kuni 2028. aastani) liikmesriike kasutama võimalikult paljudes valdkondades rohkem tolliprogrammiga ette nähtud operatiivkoostöö ja töötajate suutlikkuse suurendamise võimalusi.
17. Tolliliidu arukam haldamine
2021. aasta alguses alustab tööd riskide prognoosimisele/kriisiohjele keskenduv liikmesriikide ja sidusrühmade analüüsirühm.
2022. aastal algatab komisjon mõju hindamise, mille käigus vaadeldakse ameti loomise plusse ja miinuseid mitmes tollikoostöö valdkonnas, et otsustada, kas teha ettepanek luua järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames selline amet; hindamise tulemused selguvad 2023. aastaks.