Euroopa Liit soovib enesehõivatute töötingimusi parandada
Euroopa Komisjon on algatanud avaliku konsultatsiooni, mille raames uurib, kas Euroopa Liit peaks efektiivsemalt aitama tagada enesehõivatute võimalusi kollektiivläbirääkimisteks, ning seeläbi nende töötingimusi parandama. Kaubanduskoda saatis oma arvamuse seoses konsultatsiooniga Sotsiaalministeeriumile, milles tõime välja, et enesehõivatute staatus ei ole samasugune nagu on töötajatel, ning iga liikmesriigi enda pädevuses peaks olema selliste tööõiguse nüansside reguleerimine.
Euroopa Komisjon soovib muudatustega tagada, et Euroopa Liidu konkurentsiõigus ei takistaks enesehõivatutel sõlmida kollektiivlepinguid, mille eesmärgiks on parandada nende töötingimusi. Samal ajal on Euroopa Komisjoni hinnangul oluline, et nii tarbijad kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid jätkuvalt kasu konkurentsivõimelistest hindadest ja uuenduslikest ärimudelitest.
Koda tõi oma arvamuses esile järgmised seisukohad:
- Enesehõivatutel ei ole sama staatus, mis töötajatel
Enesehõivatutel on õigus töötada endale sobival ajal ning teha enda jaoks sobivat tööd vastavalt enda vajadustele. Neid eristab töötajatest ka see, et nad on täielikult iseseisvad. Neil ei ole samu kohustusi ega piiranguid, mis on töötajatel. Mitmed enesehõivatud tegelevad teenuse pakkumisega kas põhitöö või õpingute kõrvalt. Samuti võivad nad samal ajal töötada väga erinevate ettevõtete jaoks, mis annab neile vabaduse võimaluse korral valida enda jaoks parim olemasolev ning täitmist vajav ülesanne (kas asukohapõhiselt või rahaliste hüvede järgi). Näiteks võivad nad vastu võtta taksoteenustega seotud ülesandeid või toimetada kohale toitu. Samuti on oluline esile tuua, et neil on võimalik töötada ka mitme erineva ettevõtte heaks, sest üldjuhul ei ole enesehõivatu ja platvormi/ettevõtte vahel eksklusiivsuskohustust. Kokkuvõttes on meie hinnangul selgelt vajalik eristada töötaja ja enesehõivatu staatust.
- Kollektiivläbirääkimised on mõeldud eelkõige töötajate huvide kaitseks
Kollektiivläbirääkimised on eelkõige olemas töötajate huvide kaitseks. Seega peaksid kollektiivläbirääkimised olema eelkõige tööõiguse küsimus, mis on otseselt seotud töötajate kaitsega. Samuti on hetkel enesehõivatutel üldjuhul võimalik töötada samaaegselt mitmete konkureerivate platvormide vahendusel/ettevõtete juures. Eeldatavasti soovivad enamik enesehõivatutest säilitada töötamisel paindlikkuse ning hetkel olemasoleva staatuse, kus neil pole kohustust töötada ainult ühe ettevõtte juures. Kaubanduskoda ei näe vajadust muuta Euroopa Liidu üleseid kehtivaid regulatsioone, et enesehõivatud saaksid efektiivsemalt osaleda kollektiivläbirääkimistel.
- Igal riigil peab säilima õigus otsustada tööõiguse küsimuste osas
Füüsilisest isikust ettevõtjate ja töötajate eristamine on ka paljudes riikides sotsiaalkindlustussüsteemide keskne tugipunkt. Samuti on mitmetel riikidel nõuded erisuguste töövormide osas, mis sobivad konkreetse liikmesriigi siseriiklike erisustega. Eesmärk peaks olema luua paremini toimivad tööturud ja vältida füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise raskendamist, mitte vähendada tööturu paindlikkust. Pooldame seisukohta, et sellised otsused kuuluvad üksnes liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite pädevusse, mis võtavad arvesse siseriiklikke eripärasid, tavasid ja olusid. Seetõttu tuleb füüsilisest isikust ettevõtjate õiguslikku seisundit käsitleda siseriiklike õigusaktide kontekstis.
Kokkuvõte antud teema kohta on leitav SIIT. Küsitlusele on võimalik otse Euroopa Komisjonile vastata kuni 28. maini SIIN. Järgmiste sammudena koostab Sotsiaalministeerium Eesti riigi seisukohad, mis on arutlusel valitsuse istungil maikuus.