1. Uudised
  2. Euroopa Liit soovib tugevdada pangandussektorit ja vältida panganduskriise
19.04.2023

Euroopa Liit soovib tugevdada pangandussektorit ja vältida panganduskriise

Panganduskriiside vältimiseks ja pangandussektori tugevdamiseks tuli Euroopa Komisjon (EK)
18. aprillil välja ettepanekute paketiga EL pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku tugevdamiseks.

Selle paketi põhiosa koosneb kolmest seadusandlikust ettepanekust, millega muudetakse pankade taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (direktiiv 2014/59/EL), ühtse kriisilahendusmehhanismi määrust (määrus 806/2014) ja hoiuste tagamise skeemide direktiivi (direktiiv 2014/2014). 49/EL). Eraldi sisaldab pakett ka neljandat mitteseotud seadusandlikku ettepanekut pankade taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning ühtse kriisilahendusmehhanismi määruse muutmiseks. Lisaks sisaldab pakett ka komisjoni aruannet ühtse järelevalvemehhanismi läbivaatamise kohta ja EK teatist.

EK selgituste kohaselt antakse nende ettepanekutega ametiasutuste käsutusse mitmesuguseid õiguslikke vahendeid, et nad saaksid korraldada maksejõuetu, mis tahes suuruse ja ärimudeliga panga nõuetekohase turult väljumise. Eelkõige on tänu sellele panganduskriiside korral lihtsam kasutada sektori rahastatavaid turvavõrke hoiustajate kaitsmiseks, näiteks viia nad maksejõuetust pangast üle elujõulisesse panka. Selline turvavõrkude kasutamine peab üksnes täiendama pankade sisemist kahjumikatmisvõimet, mis jääb esimeseks kaitseliiniks võimaliku kriisi korral.

Üldiselt aitab see veelgi paremini säilitada finantsstabiilsust, kaitsta maksumaksjaid ja hoiustajaid ning toetada reaalmajandust ja selle konkurentsivõimet.

Ettepanekute paketil on järgmised eesmärgid:

Säilitada finantsstabiilsus ja kaitsta maksumaksjate raha
EK loodab, et edaspidi on hoiuste tagamise skeeme kriisiolukordades lihtsam kasutada, et kaitsta hoiustajaid (füüsilisi isikuid, ettevõtteid, avaliku sektori asutusi jne) kahjumi eest, et hoida ära tagajärgede ülekandumine teistesse pankadesse ning negatiivne mõju ühiskonnale ja majandusele. Tuginedes sektori rahastatavatele turvavõrkudele (nt hoiuste tagamise skeemid ja kriisilahendusfondid), kaitstakse seeläbi paremini ka maksumaksjaid, kelle raha ei ole vaja kasutada finantsstabiilsuse säilitamiseks. Hoiuste tagamise skeeme saab sel eesmärgil kasutada ainult pärast pankade sisemise kahjumikatmisvõime ammendumist ja ainult selliste pankade jaoks, mille puhul juba oli kavas kasutada kriisilahendust.

Kaitsta reaalmajandust panga maksejõuetuse tagajärgede eest
Kriisilahendus on peamine kriisiohjevahend ning kavandatavad eeskirjad võimaldavad ametiasutustel selle täielikult ära kasutada. Erinevalt likvideerimisest võib kriisilahendus olla vähem häiriv, sest kliendil jääb juurdepääs oma kontodele alles, näiteks kui ta kantakse üle teise panka. Lisaks säilivad panga kriitilise tähtsusega funktsioonid. See toob kasu majandusele ja ühiskonnale üldisemalt.

Kaitsta hoiustajaid paremini
Hoiuste tagamise skeemi direktiivis on sätestatud, et tagada tuleb 100 000 eurot hoiustaja ja panga kohta. See piirmäär jääb kehtima kõigile ELi hoiustajatele. Kuid EK ettepaneku paketiga ühtlustatakse hoiustajate kaitse norme kogu ELis veelgi. Uue raamistikuga laiendatakse hoiustajate kaitset avaliku sektori asutustele (st haiglatele, koolidele, omavalitsustele) ning rahale, mille kliendid on hoiustanud teatavat liiki vahenditesse (st investeerimisühingutesse, makseasutustesse, e-raha asutustesse). Ettepanek sisaldab lisameetmeid, et ühtlasemalt kaitsta 100 000 eurot ületavaid ajutisi suuri saldosid, mis on seotud konkreetsete elusündmustega (nt pärand või kindlustushüvitised).

Hoiustajate paremaks kaitseks tehakse muudatusi ka nõuete hierarhias. Kehtivates eeskirjades on sätestatud hoiustajate kolmetasandiline pingerida, mille kohaselt hinnatakse nõudeid kriisilahendusjuhtumi puhul: tagatud hoiused/hoiuste tagamise skeemide nõuded on kodumajapidamiste ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tagamata hoiustest kõrgemal kui muud tagamata hoiused. Enamikus liikmesriikides on tagamata hoiused sama järjekohaga kui muud tavalised tagamata nõuded (nt kõrgema nõudeõiguse järguga võlakirjade omanikud), samas kui mõnes liikmesriigis on tagamata hoiused muude tavaliste tagamata nõuete kohal.

Uus hoiustajate eelistus toob kaasa kaks muudatust: hoiuste tagamise skeemide "eelisõiguste" kaotamine ja ühetasandilise järjestuse loomine kõigi hoiuste jaoks (tagatud hoiused ja hoiuste tagamise skeemide nõuded, kodumajapidamiste ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tagamata hoiused, muud tagamata hoiused). Lisaks eelistatakse kõiki hoiuseid võrreldes tavaliste tagamata nõuetega.

Hoiustajate eelistuse muutmise eesmärk nõuete hierarhias on tõhustada ja ühtlustada hoiustajate kaitset, eristades hoiuseid selgelt muud liiki kohustustest, mis võivad maksejõuetuse korral kanda kahjumit, millel on finantsstabiilsusele vähem oluline mõju.

Lisaks võimaldab see hoiuste tagamise skeemide vahendeid tõhusamalt kasutada. Ühetasandilise hoiustaja eelistamine, mille puhul hoiuste tagamise skeemi järjestust ei eelistata enam kõigi teiste hoiuste suhtes, on peamine eeltingimus hoiuste tagamise skeemi rahastamise vabastamiseks kriisilahendusmenetluses väikseimate kulude testi alusel. Suurendades kriisilahenduse rahastamise kättesaadavust, hõlbustaks see muudatus kriisilahenduse vahendite kohaldamist keskmise suurusega ja väiksemate pankade suhtes, mis on likvideerimiseks liiga suured, ilma et sellel oleks negatiivseid tagajärgi finantsstabiilsusele, hoiustajate kaitsele ja maksumaksja rahale.

Mis edasi
Nüüd, nagu ikka EK algatuste puhul, järgneb seadusandlik tavamenetlus. Õigusaktide muudatuste ettepanekuid hakkavad arutama Euroopa Parlament ja nõukogu, mille raames toimub ka konsultatsiooniprotsess liikmesriikides.

0