Euroopa Liit võttis vastu vabatahtliku päritolumärgistuse rakendusmääruse

Määruse eesmärk on aidata vältida tarbijate eksitamist valmistoidu põhikoostisosa(de) päritolu osas, kui märgistusel esitatud päritoluviide võib tarbijat tegeliku päritolu määramisel eksitada. Päritoluviitena käsitletakse sõnu, sümboleid ja pilte (nt lipud, kaardid), millest tarbija võib teha järeldusi tooraine päritolu kohta. Seega kui esitatakse viide toidu päritoluriigile või lähtekohale ja see erineb põhikoostisosa päritolust, esitatakse vabatahtliku päritoluviitega samas vaateväljas toidu põhikoostisosa päritolu. Üldtuntud nimetusi (nt Hollandi juust, Kreeka salat), mis sisaldavad geograafilisi termineid, aga mida üldiselt ei mõisteta selle toidu päritoluriigi või lähtekoha märkena, ei hõlmata käesoleva määrusega.

Määruse nõuetest peab juhinduma kõikides liikmesriikides alates 1. aprillist 2020. Enne seda tähtaega turule viidud või märgistatud määruse nõuetele mittevastavaid tooteid võib müüa kuni selle kauba lõppemiseni. Enne määruse kohaldumist töötab Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega välja juhendi määruse rakendamiseks.

Vabatahtliku päritolumärgistuse rakendusmäärusega saab lähemalt tutvuda SIIN.

Artikkel tugineb maaeluministeeriumi materjalidele.