Euroopa nägu statistikapeeglis

24. mail avaldas Euroopa Liidu Statistikaamet Eurostat aruande „Sustainable development in the European Union – monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context – 2023 edition“, milles antakse ülevaade kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest ELis. Aruanne avaldati koos Euroopa poolaasta kevadpaketiga.

Andmetest tehtud järeldused on esitatud positiivses vaates. EK ütleb, et ilmneb, et EL on teinud suuri edusamme mitme sotsiaal-majandusliku eesmärgi saavutamise suunas (Euroopa rohelepe, kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm, Euroopa Sotsiaalõiguste samba tegevuskava).

Esimest korda analüüsiti aruandes praeguste kriiside lühiajalist mõju kestliku arengu eesmärkidele. Käsitleti nii Venemaa Ukraina-vastase sõjaga seotud energiakriisi kui ka pandeemia järelmõju. Aruandes on ka peatükk, milles analüüsitakse täpsemalt ELi tarbimise ülekanduvat mõju ülejäänud maailmale.

Peamised järeldused
Aruanne näitab, et viie aasta jooksul on EL saavutanud märkimisväärset edu kolme kestliku arengu eesmärgi saavutamisel ja mõõdukat edu enamiku teiste puhul. Eelkõige:

• EL saavutas kõige rohkem edu inimväärse töö ja majanduskasvu tagamisel. 2022. aastal jõudis ELi tööhõive määr rekordiliselt kõrgele (74,6%) ja ELi pikaajalise töötuse määr langes madalaimale tasemele.
• Olulisi edusamme tehti ka vaesuse vähendamisel ja soolise võrdõiguslikkuse parandamisel. Nende inimeste osakaal, kelle jaoks eluasemekulud on liiga suured, on alates 2015. aastast vähenenud ja naiste tunnitasu on jõudmas järele meeste omale.
• Suuri edusamme tehti ka ebavõrdsuse vähendamisel, kvaliteetse hariduse tagamisel, rahu ja isikliku julgeoleku edendamisel ELi territooriumil ning õiguskaitse kättesaadavuse parandamisel ja usalduse suurendamisel institutsioonide vastu. Sissetulekuerinevused rikkamate ja vaesemate elanikkonnarühmade vahel vähenesid ning EL on jõudsalt saavutamas eesmärki, mille kohaselt peaks kõrghariduse omandama 45% elanikkonnast. Elu ELis on viimastel aastatel muutunud turvalisemaks, kuna tapmistest või rünnakutest tingitud surmajuhtumid on vähenenud. Samuti tajutakse oma elupiirkonnas märkimisväärselt vähem kuritegevusest, vägivallast ja vandalismist tulenevat ohtu. COVID-19 pandeemiast tingitud tagasilöökidest hoolimata on EL teinud suuri edusamme tervise ja heaolu eesmärkide saavutamisel ning samuti innovatsiooni ja taristu valdkonnas.

Sellistes valdkondades nagu vastutustundlik tarbimine ja tootmine, kestlikud linnad ja kogukonnad, ookeani- ja mereökosüsteemid, nälja kaotamine, puhas vesi ja sanitaartingimused ning taskukohane ja puhas energia, olid edusammud mõõdukad.

Rohkem edusamme on oodata kolme eesmärgi ehk kliimameetmete, elurikkuse ja maismaa-ökosüsteemide ning ülemaailmsete partnerluste puhul, kuna ELi liikmesriigid on seadnud endale ELi keskkonnaeesmärkidest kõrgemad eesmärgid. Kiimameetmete osas on EL seadnud 2030. aastaks väga ambitsioonikad ja enneolematud kliimaeesmärgid ning varasemate suundumustega võrreldes nõuavad need rohkem jõupingutusi. EL on nende täiendavate eesmärkide saavutamiseks juba kasutusele võtnud poliitikameetmed, eelkõige paketi „Eesmärk 55“ kaudu koos ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) läbivaatamise ja jõupingutuste jagamise määrusega, millega kehtestatakse liikmesriikidele siduvad iga-aastased kasvuhoonegaaside heite eesmärgid.
Energeetika valdkonnas on EL samuti seadnud 2030. aastaks ambitsioonikamad eesmärgid. See tähendab, et lähiaastatel on oodata suuremaid edusamme ka energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas ELis. Mis puudutab elurikkust ja maismaa-ökosüsteeme, siis kuigi maismaakaitsealad on alates 2013. aastast suurenenud, on levinud lindude ja rohumaade liblikate populatsioonid ELis pidevalt vähenenud. Ökosüsteemide seisundi halvenemise peatamiseks on vaja lisameetmeid ning need on ette nähtud ELi elurikkuse strateegias aastani 2030, käesoleval aastal käivitatud ELi metsastrateegias aastani 2030 ja ELi mullastrateegias, milles seatakse 2030. aastaks eesmärk taastada kahjustatud maa ja muld ning võidelda kõrbestumise vastu. Eesmärkide saavutamiseks tehtava üleilmse koostöö puhul kajastab suundumus osaliselt tsüklilist mõju ja eelkõige valitsemissektori võla suurenemist COVID-19 kriisi mõjul.

See aruanne on Eurostati 2017. aastal käivitatud iga-aastase seire sarjas seitsmes. See põhineb ELi kestliku arengu eesmärkide näitajate kogumil, mis töötati välja kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude seireks. Näitajate suundumusi hinnatakse nende viimase viie aasta keskmise kasvumäära alusel.

Kommentaar: arvestades teatavat vastuolu tegelikkusega, kus torkab silma kõrge inflatsioon, töökohtade kahanemine, erinevad energiavaldkonna probleemid, elurikkuse kahanemine jm, tuleb meelde tuntud mõttetera väikeste valede, suurte valede ja statistika kohta. Pole midagi öelda – selles statistikapeeglis näeb Euroopa hea välja.

Sustainable development in the European Union - monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context, 2023 edition