Euroopa sotsiaalõiguste sammas ei tohiks muutuda regulatiivseks
Euroopa Komisjon avaldas Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava teatise. Tegevuskavas on kirjas, mida EL plaanib järgmisena sotsiaalsamba põhimõtete elluviimiseks teha. Koda näeb selles mitmeid probleeme.
Euroopa sotsiaalõiguste sammas on 20 põhimõttest koosnev kogum tööturgude ja sotsiaalkaitse süsteemide toetuseks üle terve Euroopa Liidu. Sammas kuulutati välja 2017. aastal ja nüüd paneb Euroopa Komisjon selle rakendamiseks paika kolm uut eesmärki aastaks 2030 ja konkreetsed sammud, mida plaanib samba rakendamiseks ette võtta. Selle hulgas on plaanis kehtestada terve rida uusi õigusakte. Sotsiaalministeerium kogus tagasisidet, mida arvatakse Euroopa Komisjoni kavandatud tegevuskava kohta. Kaubanduskoda saatis ministeeriumile kirja, milles tõi välja mitmed murekohad.
Sammas ei tohiks muutuda regulatiivseks
Eelkõige teeb muret Euroopa Komisjoni suundumus muuta sotsiaalõiguste samba põhimõtted õigusaktideks, ja seda veel Euroopa Liidu tasandil. Sambas toodud põhimõtted olid algselt mõeldud liikmesriikidele suunisteks ja vajalik regulatsioon peaks tekkima eelkõige liikmesriigi tasandil. Samas on Euroopa Komisjon samba rakendamiseks tulnud välja terve kavaga regulatiivsete sammude kohta. Plaanitavad õigusaktid toovad ettevõtjatele kaasa rohkelt uusi kohustusi, samas jääb tihtipeale õhku küsimus, kas need on ikka vajalikud ja annavad praktikas ka soovitud tulemusi.
Kaubanduskoja hinnangul tuleks jääda siiski samba esialgse eesmärgi ja põhimõtete juurde. Sambas toodu peaks jääma vaid suunisteks ning komisjon peaks rohkem arvestama liikmesriikide erinevustega ning sellega, et kõikide murede lahendamine EL tasandil ei pruugi alati asjakohane olla. Teatud küsimustes on efektiivsem ja asjakohasem regulatsiooni loomine liikmesriigi tasandil, juhindudes konkreetse riigi olukorrast, kultuurist, väljakujunenud süsteemidest, mudelitest jms.
Tuleb vältida ülereguleerimist
Tähtis on ka see, et Euroopa Komisjon väldiks liigset regulatiivset sekkumist valdkondadesse, kus on tulemuste saavutamine efektiivsem hoopis liikmesriigi tasandi regulatsiooniga või mõne muu mitteregulatiivse meetmega. Komisjoni tegevuskavaga on planeeritud aga mitmeid õigusakte, mille vajalikkus ja tulemuslikkus on küsitav. Näiteks on küsitav palkade läbipaistvuse direktiivi eesmärgipärasus, äriühingute kestliku juhtimise algatus jm.
Koda rõhutas, et tänases olukorras, kus suur osa ettevõtjatest püüab koroonakriisiga hakkama saada, tuleks hoiduda ettevõtjatele täiendava halduskoormuse tekitamisest. Kriisist taastumiseks ja sotsiaalse Euroopa tugevdamiseks tuleks keskenduda hoopis ettevõtete tegevuse hõlbustamisele. Uute ja jäikade kohustuste loomine võib endaga kaasa tuua hoopis ebakindlust ja juba toimivate mudelite kahjustamist, mis kohe kindlasti ei soodusta ei ettevõtete kestlikkust, töökohtade loomist ega ka muude tegevuskavas märgitud eesmärkide saavutamist.
Loe tegevuskava kohta lähemalt SIIT.