Euroopa tarbijakaitse mõjust
Paistab, et tarbijakaitse Euroopas toimib. Nii on Euroopa Tarbijakaitse alase koostöö võrgustik dialoogis Google’ga saavutanud selle, et Google võttis kohustuse, et ta piirab hindade või tühistamistega seotud ühepoolseid muudatusi. Samuti lubas Google luua tarbijakaitseasutustele mõeldud e-posti aadressi, kuhu nad saavad teatada ebaseaduslikust sisust ja taotleda sellise sisu kiiret kõrvaldamist.
Lisaks nõustus Google tegema veel järgmised muudatused:
Google Flights ja Google Hotels
- Google annab tarbijatele selge teabe selle kohta, kas nad sõlmivad lepingu otse Google'iga või on Google lihtsalt vahendaja rollis.
- Google selgitab paremini, millist hinda kasutatakse pakkumiste võrdlushinnana, ning esitab paremini teabe, et Google Hotels'i arvustusi ei ole kontrollitud.
- Google nõustub samade läbipaistvuskohustustega nagu teised suured majutusplatvormid seoses tarbijatele esitatava teabega hindade või kättesaadavuse kohta.
Google Play Store ja Google Store
Google annab selget lepingueelset teavet kohaletoimetamiskulude, taganemisõiguse ning parandamis- või asendusvõimaluste kohta. Lisaks annab Google teavet äriühingu (nt ametlik nimi ja aadress) ning otseste ja toimivate kontaktide (nt tuginumber) kohta.
Google selgitab, kuidas Google Play Store'i eri riikide versioone brausida, ja teavitab arendajaid asukohapõhise tõkestuse määrusest tulenevatest kohustustest teha oma rakendused kättesaadavaks kogu ELis ning võimaldab tarbijatel kasutada maksevahendeid ükskõik millisest ELi liikmesriigist.
Muud e-poed
30. jaanuaril avaldasid Euroopa Komisjon ning 23 liikmesriigi, Norra ja Islandi tarbijakaitseasutused (tarbijakaitsealase koostöö võrgustik) e-poodide lauskontrolli tulemused. Kontrolliti 399 e-poodi, kus müüakse tooteid tekstiilist elektroonikani. Keskenduti kolmele konkreetsele manipuleerimisviisile, mis sunnivad tarbijaid tegema valikuid, mis ei pruugi olla nende huvides. Need kolm manipuleerimisviisi on: libataimerid, veebiliidesed, mis suunavad tarbijaid teatavate ostude, tellimuste või muude valikute tegemise juurde ning varjatud teave.
Uuring näitas, et 148 veebisaiti kasutas vähemalt ühte neist kolmest manipuleerimisviisist.
42 veebisaidil kasutati teatavate toodete müümiseks libataimereid.
54 veebisaidil suunati tarbijad veebidisaini või keelevaliku abil tegema teatavaid valikuid alates tellimustest kuni kallimate toodete või kättetoimetamisvõimalusteni.
70 veebisaidil varjati olulist teavet või see oli tarbijatele halvasti nähtavaks muudetud. Varjati näiteks teavet kättetoimetamiskulude, toodete koostise või odavama toote kättesaadavuse kohta.
23 veebisaidil varjati teavet eesmärgiga veenda tarbijaid hakkama tellijaks.
Kontrolliti ka 102 e-poe rakendusi, millest 27 puhul kasutati samuti vähemalt ühte neist kolmest manipuleerimisviisist.
„Musta reede“ rikkumistest
Viimase kuu jooksul jälgisid 13 ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna riigi ametiasutust EK koordineerimisel 16 000 toote hindu 176 veebisaidilt, et kontrollida, kuidas allahindlusi internetis esitatakse. Üldiselt kuvas umbes 50% jälgitavatest toodetest mustal reedel hinnaalanduse teate. Kontrollimise tulemusena avastati, et ligikaudu üks teade neljast oli vastuolus ELi õigusega ja et rikkumised toimusid vähemalt 43% kontrollitud veebisaitidel.
Avastatud rikkumiste hulka arvestades on nüüd EK võtnud kursi tarbijakaitsealaste õigusaktide läbivaatamisele. Kõigepealt kogub EK tagasisidet kolme tarbijakaitsedirektiivi kohta, et teha kindlaks, kas need tagavad digikeskkonnas kõrgetasemelise kaitse. Need direktiivid on ebaausate kaubandustavade direktiiv, tarbijaõiguste direktiiv ning ebaõiglaste lepingutingimuste direktiiv. Avalik konsultatsioon kestab 20. veebruarini 2023. Suure tõenäosusega seisab seejärel ees normide karmistamine.