Euroopa tollireform

17. mail tuli Euroopa Komisjon (EK) välja ettepanekutega Euroopa tolliliidu reformimiseks. Toll on Euroopa Liidule väga oluline. 2021. aastal oli ELi ja teiste riikide vahelise kaubanduse väärtus 4,3 triljonit eurot, mis moodustab 14% maailmakaubandusest, kõik see liigub läbi tollisüsteemi, samuti kogub toll igal aastal 80 miljardit eurot tollimakse, aktsiisimakse ja käibemaksu, mis aitavad rahastada ELi ja liikmesriikide eelarveid. Samuti antakse tollile järjest uusi ülesandeid, mis tulenevad uute õigusaktide jõustamisest ja millega kehtestatakse ELi toodetele keskkonnaalased, sotsiaalsed ja digitaalsed ELi standardid, kujundades seda, kuidas ettevõtjad tegutsevad ühtsel turul ja sellest väljaspool. Kontrolli aga kõige selle täitmise üle peab piiril teostama toll.

Tollireformi ettepanekutega reageeritaksegi ELi tolli tööd mõjutavatele surveteguritele, sh eriti e-kaubanduse mahu suurenemisele, piiril kontrollitavate ELi standardite kiiresti kasvavale arvule ning geopoliitilise tegelikkuse muutumisele. Ettepanekutega reformitakse tolliliitu järgmiselt:

• uus tolli- ja ettevõtluspartnerlus, mis põhineb läbipaistvusel ja vastutusel ning mida toetab andmepõhine tehisintellekt, mis lõpptulemusena lihtsustab oluliselt või isegi kaotab täielikult vajaduse tollideklaratsioonide järele;
• ajakohastatud järelevalve ja riskihindamise mudel, mida haldab uus ELi asutus ja mis aitab liikmesriikidel suunata oma kontrollialased jõupingutused kõige olulisema kontrollimiseks, ning tagada paremini ELi standardite järgimine;
• kaasaegsem e-kaubanduse raamistik, mis EK arvamuse kohaselt peaks vähendama pettuste taset sektoris, suurendades samal ajal läbipaistvust just tarbijate jaoks.

Uus tolli – ja ettevõtluspartnerlus
EK nägemuse kohaselt saavad reformitud ELi tolliliidus ettevõtjad, kes soovivad kaupu ELi tuua, logida kogu oma tooteid ja tarneahelaid käsitleva teabe ühtsesse veebikeskkonda, uude ELi tolliandmekeskusse. See koondab ettevõtjate esitatud andmed ning annab masinõppe, tehisintellekti ja inimsekkumise teel tolliasutustele täieliku ülevaate tarneahelatest ja kaupade liikumisest.

Samal ajal on ettevõtjatel vaja tolliteabe esitamisel suhelda ainult ühe portaaliga ja nad peavad esitama andmeid ainult üks kord mitme järjestikuse saadetise kohta. Mõnel juhul, kui äriprotsessid ja tarneahelad on täiesti läbipaistvad, saavad kõige usaldusväärsemad („Trust and Check“) kauplejad lasta oma kauba ELi turule ilma aktiivse tollisekkumiseta. „Trust and Check“ kategooria on juba olemasoleva usaldusväärsetele kauplejatele ettenähtud volitatud ettevõtjate programmi edasiarendus. Andmekeskus avatakse 2028. aastal e-kaubanduse saadetistele ja teised importijad hakkavad seda kasutama (vabatahtlikult) 2032. aastal. „Trust and Check“ (usaldus- ja kontrollipõhi-mõttel tegutsevad) kauplejad saavad ka kogu impordi tollivormistuse teha oma asukohaliikmesriigi tolliasutustes, sõltumata sellest, kus kaup ELi tuuakse. 2035. aastal toimuval läbivaatamisel hinnatakse, kas seda võimalust saab laiendada kõigile kauplejatele. Andmekeskus muutub kohustuslikuks alates 2038. aastast. Üldiselt vähendab kavandatav ELi tollireform märkimisväärselt kauplejate aega ja kulusid tollivormistuse saamiseks. Reformi keskmes on üleminek deklaratsioonipõhiselt süsteemilt andmepõhisele süsteemile. Läbipaistvate ja nõuetele vastavate tarneahelate puhul on paberimajandus ja formaalsused viidud miinimumini ning tollimakse võib maksta perioodiliselt, mitte importimisel. Kavandatud lihtsustuste kaudu vähendavad ettevõtjad nõuete täitmisega seotud kulusid 2,7 miljardi euro võrra aastas (EK hinnangul). Samuti peaks uus süsteem igati sobima õiguspärselt käituvale ettevõtjale. Ajakava osas - kuigi liidu uue tolliseadustiku määruse mõningaid olulisi sätteid hakatakse kohaldama varsti pärast vastuvõtmist, on ette nähtud 10–15-aastane üleminekuperiood.

Järelevalve ja tolliasutus
ELi tolli andmekeskust arendatakse ja võetakse aja jooksul kasutusele integreerides sellesse muud olemasolevad tolli IT-süsteemid ja digitaalse tootepassi. E-kaubanduse jaoks kohandatud tollirežiimi hakatakse kohaldama alates 2028. aastast, mil ELi tolli andmekeskus alustab esimest, piiratud tegevusetappi. Teise sammuna hakatakse juba tsentraliseeritud tolli IT-süsteeme üle viima ELi tolli andmekeskusesse, misjärel võib toimuda ülejäänud riiklike IT-süsteemide migratsioon. Kauplejad võivad hakata ELi tolli andmekeskust kasutama alates 1. jaanuarist 2032 ja on kohustatud seda tegema alates 1. jaanuarist 2038. ELi tolliasutus asub oma ülesandeid täitma 1. jaanuaril 2028 ning tegutseb riski- ja kriisiohjekohustuste osas viivitamata. See laiendab järk-järgult oma ulatust kooskõlas ELi tolli andmekeskuse kasutuselevõtuga. Kavandatav uus süsteem annab tolliasutustele laiema ülevaate ELi toodavate kaupade tarneahelatest ja tootmisprotsessidest. Kõigil liikmesriikidel on juurdepääs reaalaja-andmetele ja nad saavad koondada teavet, et reageerida riskidele kiiremini, järjepidevamalt ja tõhusamalt.

Kaasaegsem e-kaubanduse raamistik
Praeguses tollisüsteemis lasub vastutus üksiktarbijal ja vedajatel, kes peavad tagama, et internetis ELi müüdavad kaubad vastavad kõigile tolliformaalsustele. See on oluline erinevus. Platvormid peavad tagama, et tollimaksud ja käibemaks tasutakse ostmisel, nii et postipakkide saabumisel ei teki tarbijatele enam varjatud tasusid ega ootamatuid kohustusi.

Veebiplatvormid hakkavad täitma ametliku importija rolli
Praegu on e-kaubanduse kiire areng toonud kaasa ELi saabuvate väikese väärtusega kaupade väikeste pakendite arvu hüppelise kasvu, millest igaühega peab alates e-kaubanduse uute käibemaksueeskirjade jõustumisest 2021. aastal kaasas olema individuaalne tollideklaratsioon. Näiteks 2022. aastal esitati väikese väärtusega kaupade kohta peaaegu 1 miljard tollideklaratsiooni. Kuigi riiklikud ametiasutused ja ametnikud annavad endast parima, et neid vooge hinnata ja kontrollida, et koguda makse ja tagada nõuete täitmine, on selgunud, et e-kaubanduse suured mahud muutuvad tolli jaoks probleemiks.

Samal ajal on e-kaubandus muutunud murettekitavalt pettuseohtlikuks, kuna praegu vabastatakse tollimaksust kaubad, mille väärtus on alla 150 euro. Hinnangute kohaselt alahinnatakse tollideklaratsioonis tahtlikult alla 65 % ELi sisenevatest kaupadest. Lisaks julgustab praegune erand müüjaid jagama suuremaid saadetisi ELi saatmisel väiksemateks pakenditeks, aidates veelgi kaasa ebavõrdsete tingimuste loomisele ELi ettevõtjate jaoks ning suurendades pakendeid ja kahjulikke heitkoguseid. Lisaks võib viis, kuidas tolli- ja käibemaksu võetakse ELi-välistelt internetikaupadelt, põhjustada ELi tarbijatele raskusi. Praegu käsitletakse ostjat importijana. See muutub. Samal ajal kaotatakse reformiga praegune väärtuseline piirnorm, mille kohaselt on alla 150 eurose väärtusega kaup tollimaksust vabastatud – asjaolu, mida petturid laialdaselt ära kasutavad.

Reformiga lihtsustatakse ka väljastpoolt ELi ostetud kõige levinumate väikese väärtusega kaupade tollimaksu arvutamist ja vähendatakse tuhandete võimalike tollimaksukategooriate hulka neljani. Ettevõtjal on võimalik valida traditsioonilise või lihtsustatud meetodi vahel, mis põhineb 4-astmelisel süsteemil, mille vastavad väärtuselised tollimaksumäärad on 5% (nt mänguasjad, vihmavarjud), 8% (nt siiditooted, keraamikatooted), 12% (nt nahast käekotid, riided) ja 17% (nt jalatsid). Sarnase süsteemi on juba kehtestanud teised rahvusvahelised partnerid, näiteks Kanada, ja see toimib hästi.See lihtsustab oluliselt tollimaksude arvutamist väikeste postipakkide puhul ja aitab nii platvormidel kui ka tolliasutustel paremini hallata igal aastal ELi saabuvaid e-kaubanduses tehtud oste. EK väitel kõrvaldab see ka pettuseohu. Uus spetsiaalne e-kaubanduse kord peaks tooma täiendavat tollitulu üks miljard eurot aastas.

Edasised sammud
Need seadusandlikud ettepanekud saadetakse nüüd nõusoleku saamiseks Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule, millega kaasneb ka konsulteerimisprotsess liikmesriikides ning konsulteerimiseks ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.