Eurost ja digieurost

28. juunil tuli Euroopa Komisjon (EK) välja kahe seadusandliku ettepanekuga, mille ühiseks nimetajaks on euro. 

Euro sularaha on euroalal seaduslik maksevahend juba 25 aastat. Seoses muude makseviiside, kui sularaha levikuga, on aga sularaha kasutamise võimalused hakanud mõnes riigis vähenema ning seetõttu sätestati uue määrusega õigusaktides, mida „seaduslik maksevahend“ tegelikult tähendab, keskendudes kahele põhipunktile: aktsepteerimine ja kättesaadavus.

Kuigi sularaha aktsepteerimine on üldiselt kogu euroalal heal tasemel on mõnes liikmesriigis ja sektoris sellega probleeme. Samal ajal on mõnel pool ka raskusi sularaha kättesaadavusega, näiteks sularahaautomaatide ja pangafiliaalide sulgemise tõttu. Ettepaneku eesmärk on tagada sularaha jätkuv ja laialdane aktsepteerimine kogu euroalal ning tagada inimestele sularaha piisav kättesaadavus, et nad saaksid soovi korral sularahas maksta.

Liikmesriigid peavad tagama sularahamaksete laialdase aktsepteerimise ning piisava ja tõhusa sularaha kättesaadavuse. Nad peavad olukorda jälgima ja selle kohta aru andma ning võtma meetmeid tuvastatud probleemide lahendamiseks. Euroopa Komisjon võiks vajaduse korral sekkuda ja meetmeid täpsustada. Määrusega tagatakse, et igaühel on euroalal vabadus valida oma eelistatud makseviis ja et neil on juurdepääs põhilistele sularahateenustele. Sellega tagatakse, et finantsalaselt on kaasatud ka haavatavad rühmad, kes tavaliselt sõltuvad rohkem sularahamaksetest, näiteks eakamad inimesed.

Järgmised sammud
Määruse suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, mis tähendab, et nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu peavad seda nüüd enne jõustumist arutama (selle käigus toimub konsultatsiooni-protsess ka liikmesriikides) ja vastu võtma. Pärast määruse jõustumist peavad kõik euroala liikmesriigid jälgima sularaha vastuvõtmist ja kättesaadavust oma territooriumil, esitama igal aastal komisjonile ja Euroopa Keskpangale aruande oma hindamise tulemuste kohta ning võtma vajaduse korral parandusmeetmeid.

Digieurost - mis üldse on digitaalne euro ehk digieuro
Digitaalne euro (digieuro) on keskpanga emiteeritud ja üldsusele kättesaadav keskpanga poolt välja antud digiraha. See oleks täpselt nagu sularaha, lihtsalt digitaalses versioonis. Nagu sularaha, tagaks iga tarbijate valduses oleva digitaalse euro otse Euroopa Keskpank. Seda jagaksid kodanikele ja ettevõtjatele pangad ja muud makseteenuse pakkujad.

Erinevalt krüptovaradest oleks digieuro keskpangaraha. Euroopa Keskpank tagaks, et see on turvaline, et see säilitab stabiilse väärtuse ja et seda saab nimiväärtusega euro sularahaks vahetada. Seevastu krüptovarade väärtus võib märkimisväärselt kõikuda ning nende vahetamist euro sularahaks või muuks näiteks mingiks kommertspangarahaks, ei saa tagada.

Kuigi sularaha on endiselt levinud ning jääb laialdaselt kättesaadavaks ja aktsepteerituks, otsustab üha enam kodanikke ja ettevõtjaid maksta elektrooniliselt. Sellega seoses on digieurol mitu eesmärki:

• tagada, et inimestel, ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel oleks jätkuvalt juurdepääs maksete tegemiseks mõeldud digitaalsele rahale, mis on kättesaadav ja aktsepteeritud kõikjal euroalal ja igal ajal (selle asemel, et tugineda ainult erasektori lahendustele);
• teha kättesaadavaks digitaalse raha vorm, mis tagab sularahaga samal tasemel privaatsuse erinevalt olemasolevatest digimaksete lahendustest) ja on kättesaadav kõigile kodanikele, sh neile, kellel ei ole pangakontot;
• edendada innovatsiooni ja konkurentsi jaemaksete valdkonnas, sealhulgas võimaldades pankadel ja teistel makseteenuse pakkujatel töötada oma klientide jaoks välja uusi lahendusi;
• toetada Euroopa avatud strateegilist autonoomiat ja tugevdada euro rahvusvahelist rolli. Paljud keskpangad kogu maailmas uurivad praegu keskpanga digitaalsete valuutade emiteerimist ning üha rohkem riike on selliseid valuutasid juba emiteerinud.

Seega digieuro oleks samuti Euroopa Keskpanga poolt väljastatud maksevahend, pakuks tarbijatele praegu olemasolevate võimaluste kõrval alternatiivset üleeuroopalist makselahendust. See tähendab tarbijate suuremat valikuvõimalust ja euro tugevamat rahvusvahelist rolli.

Sarnaselt sularahaga oleks digieuro kättesaadav paralleelselt olemasolevate riiklike ja rahvusvaheliste eramaksevahenditega, nagu maksekaardid või rakendused. See toimiks digitaalse rahakotina. Inimesed ja ettevõtted saaksid maksta digieuroga igal ajal ja igal pool euroalal.

Euroopa Komisjon peab oluliseks, et digieuro oleks maksete tegemiseks kättesaadav nii internetis kui ka mujal, st makseid saaks teha seadmest seadmesse ilma internetiühenduseta, äärealadel või kasvõi maa-alusest parklast. Kuigi e-tehingud pakuksid samal tasemel andmekaitset kui olemasolevad digitaalsed maksevahendid, tagaksid veebivälised maksed kasutajatele eraelu puutumatuse ja andmekaitse kõrge taseme. Need võimaldaksid teha digitaalseid makseid, avaldades samal ajal vähem isikuandmeid kui praegu kaardimaksete tegemisel, täpselt nagu praegu ka sularahas maksmisel, ning sama palju, kui nad avalikustavad sularahaautomaadist raha väljavõtmisel. Ükski muu isik ei näeks, mille eest inimesed digieurodes veebiväliselt maksavad.

Digieuro levitajateks saaksid pangad jm makseteenuse pakkujad. Põhilisi digitaalseid euroteenuseid osutataks eraisikutele tasuta. Selleks et edendada finantsalast kaasatust, oleks isikutel, kellel ei ole pangakontot, võimalik avada ja omada kontot postkontoris või muus avalik-õiguslikus asutuses, näiteks kohalikus omavalitsuses. Seda oleks lihtne kasutada ka puuetega inimestel.

Kauplejate kohustused
Põhiküsimus on – kas kaupleja peab digitaalse euroga nõustuma?
Nagu sularahale, antakse ka digitaalsele eurole seadusliku maksevahendi staatus, mis tähendab, et euroalal asuvad kauplejad peaksid tarbijatelt vastu võtma digieuro makseid.

Erandeid kohaldataks kauplejate suhtes siiski olukordades, kus sellise kohustuse kehtestamine oleks ebaproportsionaalne, näiteks võttes arvesse kulusid, mida kauplejad kannavad digieuroga maksete vastuvõtmiseks vajaliku maksetaristu loomiseks ja käitamiseks. Eelkõige ei oleks mikroettevõtjad kohustatud vastu võtma digieuros tehtavaid makseid, välja arvatud juhul, kui nad juba aktsepteerivad tarbijate võrreldavaid digitaalseid maksevahendeid, näiteks deebetkaarte.

Lisaks ei oleks kauplejad kohustatud digitaalses euros makseid vastu võtma, kui nad on oma tarbijatega kokku leppinud teise maksevahendi kasutamises, või ajutiste asjaolude tõttu, mis ei ole nende kontrolli all, näiteks defektse makseseadme korral.

Kaupleja tasud digieuro vastuvõtmise eest ei tohiks ületada võrreldavate maksevahendite, näiteks deebetkaartide või välkmaksete tasusid.

Järgmised sammud
Komisjoni ettepanekut peavad nüüd arutama ja selle vastu võtma nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu. Kui kaasseadusandjad on digitaalse euro määruse vastu võtnud, võib Euroopa Keskpank otsustada võtta kasutusele digitaalse euro kooskõlas oma volituste ja ülesannetega. Digitaalse euro kasutuselevõtu otsus kuulub aluslepingute kohaselt täiesti sõltumatult tegutseva Euroopa Keskpanga ainupädevusse. Euroopa Keskpank viiks läbi ettevalmistusetapi, enne kui otsustab, kas, millal ja millise maksimumsumma eest tuleks digitaalne euro emiteerida.

Link õigusaktidele