Haridus- ja teadusministeerium vastas koja pöördumisele seoses hariduse valdkonna alusprobleemidega

Veebruari lõpus pöördus Eesti Kaubandus-Tööstuskoda haridus- ja teadusministeeriumi poole, puudutades hariduse valdkonna alusprobleeme. 18. mail haridus- ja teadusministeeriumi oma ala eksperdid vastasid koja pöördumisele.

Koda tõi välja, et vastutus kvaliteetse põhihariduse tagamise ning kättesaadavuse eest peaks liikuma keskvalitsuse tasandile
Ministeerimi vastuses nõustuti, et põhihariduse kvaliteet peab olema ühtlane. Haridusvaldkonna arengukava 2035 on seadnud eesmärgiks, et alus- ja põhihariduse tagamine on ja jäävad üldjuhul kohaliku omavalitsuse ülesandeks, samas gümnaasiumi- ja kutsehariduse pakkumise vastutus peaks olema tulevikus riigil, vajadusel kaasata õppekohtade tagamisse ka omavalitsused ja eraõiguslikud juriidilised isikud.

Koda tegi ettepaneku, et gümnaasiumiastmes peaks seadma lävendi gümnaasiumi minimaalsele suurusele
Ministeeriumi vastas, et riik on toetanud ja toetab jätkuvalt omavalitsusi, kellel on soov viia koolivõrk ja õppekohad kooskõlla juba toimunud ja prognoositavate demograafiliste muudatustega. Riigi ja paljude kohalike omavalitsuste koostöö tulemusena on võrreldes 2010. aastaga, kui Eestis tegutses 224 gümnaasiumi, jõutud 158 gümnaasiumiastmega koolini. Gümnaasiumivõrgu korrastamine on toimunud küll oodatust aeglasemalt. Lähtudes haridus-ja noorteprogrammi 2022–2025 tegevusest 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine, on aastaks 2025 seatud sihttasemeks alla 100 gümnaasiumi. Haridus-ja Teadusministeerium analüüs näitab, et õpetajale on võimalik tagada õpetaja töötasu alammäärast ca 20% kõrgem palk, kui on gümnaasiumiastmes vähemalt 100 õppurit.

Haridusvaldkonna arengukavas 2035 on suund, et kesk- ja kutsehariduse vastutus on tulevikus ühe pidaja st riigi käes. Osade omavalitsustega nagu Tallinn ja Tartu jätkub koostöö halduslepingute alusel. Et selge vastutuseni ja ühtse keskhariduse seaduseni jõuda, on vajalikud seadusemuudatuste vastuvõtmine Riigikogu poolt. Et eesmärk saaks täidetud, nähakse vajadust Kaubandus- ja Tööstuskojaga teha tugevat koostööd.

Kaubanduskoda on arvamusel, et gümnaasiumi tasemel tuleb lõpetada matemaatika õppekava jagamine nn kitsaks ja laiaks
Ministeeriumi vastuses nõustuti, et head matemaatikaalased teadmised ja oskused on kindlasti eelduseks noore inimese edukaks toimetulekuks nii tööturul kui ka ühiskonnas laiemalt, mistõttu peab ka Haridus- ja Teadusministeerium matemaatika õppimist nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis oluliseks.

Alates 2011. aastast kehtestas põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning selle volitusel koostatud gümnaasiumi riiklik õppekava matemaatikas kaks kohustuslikku ainekava – kitsas matemaatika ja lai matemaatika – ning kohustuse valmistada ette nii kitsa kui ka laia matemaatika kohustusliku riigieksami. Riikliku õppekava kohaselt on kitsa matemaatika kohustuslike kursuste arv 8 ning laia matemaatika kohustuslike kursuste arv 14. Matemaatika eksami sooritamise kohustus hakkas kehtima 2013./2014. õppeaastast ja praegu kehtiva õppekava järgselt on matemaatika riigieksami sooritamine kohustuslik. Nii Haridus- ja Noorteamet kui ka Ernst&Young Baltic AS on läbi läbi viinud gümnaasiumi matemaatika ainekava rakendumise uuringuid. Läbi ministeeriumi Ernst&Young Baltic AS-i poolt läbi viidud uuringus selgus, et tegelikkuses õpetatakse kitsast matemaatikat koolides vahemikus 8–15 kursust ning laia matemaatikat vahemikus 14–18 kursust; koolijuhid ja õpetajad peavad oluliseks õpilastele valiku pakkumist matemaatikaõppes, kuigi koolid soovivad ise valida, kas pakkuda kitsast või laia matemaatikat või mõlemat korraga (praegu on koolidel pakkuda mõlemat matemaatikat).

Kahe matemaatika vajalikkuse teemalisi arutelusid huvigruppidega on ministeerium algatanud mitmel korral ning nende arutelude tulemusena sai 2019. aastal ülikooli ekspertidest, õpetajatest ja Koolimatemaatika Ühenduse esindajatest koosnev töörühm, kelle ülesandeks oli see jaotus üle vaadata. Töörühm jõudis argumente kaaludes järeldusele, et õpilastele peab jääma võimalus valida kitsa (praktilise) ja laia (akadeemilise) matemaatika vahel, et võimaldada õpilastele võimetekohast õpet ja paindlikkust omaenda haridustee kujundamisel pidevalt muutuvas maailmas.

Koda leiab, et tänane süsteem, kus enamik noori suunduvad pärast põhikooli lõpetamist gümnaasiumisse ja väiksem osa kutse- ja ametikooli, ei ole jätkusuutlik
Ministeerium ütles, et riigikontroll on lähiajal avalikustamas auditit gümnaasiumivõrgu korrastamise teemal. Haridus- ja Teadusminister on riigikontrollile kinnitanud, et Haridus- ja Teadusministeerium on ette valmistamas keskhariduse vastutuse ja korraldusega seonduvaid seadusemuudatusi, et esitada need Vabariigi Valitsusega kooskõlastatult Riigikogule otsustamiseks hiljemalt 2024. aastal. Perioodil 2022-2023 toimub gümnaasiumivõrgu korrastamise plaani arutelu partneritega sh Kaubandus-ja Tööstuskojaga.

Koda pooldab, et tuleks soodustada igakülgselt gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste integratsiooni 
Ministeerium tunnustas, et koda peab oluliseks taotleda senisest suuremat integratsiooni üld- ja kutsehariduse vahel ja nõustume esitatud põhjendustega.

Alates 2011. aastast lubab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus moodustada koole, kus gümnaasium ja kutseõppeasutus tegutsevad ühe asutusena (PGS § 2 lõige 3 punkt 8). 2013. aastal täpsustas seadus, et gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse ühe asutusena tegutsemise põhimõtete suhtes kohaldatakse kutseõppeasutuse seaduse § 51. Ühtlasi tõdeti, et seadusega antud võimalused ei ole täiel määral rakendunud ja põhjusi on aja jooksul olnud mitmeid, alates erinevatest koolipidajatest kuni erinevate õppe mahtudeni. Sellele vaatamata on korduvalt arutatud kahe erineva tegutsemisvormiga haridusasutuse õppe integreerimise võimalusi.

Käesoleval ajal on heaks näiteks kaks kooli, kes olemasoleva regulatsiooni raames pakuvad ühisõpet keskhariduse tasemel. Tartu Jaan Poska Gümnaasium ja Heino Elleri Muusikakool pakuvad alates 2017/2018. õppeaastast ühisõppe võimalust õpilastele, kes soovivad väga head üldkeskharidust koos muusika kutseharidusega.

Ollakse jätkuvalt seda meelt, et kui vastutus keskhariduse eest Eestis koonduks ainult keskvalitsusele, väheneks dubleerimine, paraneksid võimalused kutse- ja üldkeskharidust ühiselt paremini koordineerida. Keerulisele regulatsioonile vaatamata on pingutatud selle nimel, et suurendada sisulist koostööd gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste vahel. 2020. aastal töötati koostöös kutsehariduskoolidega välja 11 kutseharidusega seotud valikkursust gümnaasiumitele.

Koda soovitab piloteerida näiteks teatud inseneeria õppekavadesse pedagoogika erialaainete lisamist, mis võimaldaks tulevasel kõrgharidusega inseneril hiljem hõlpsamini põhitöö kõrvalt anda tunde põhikoolis, ametikoolis või gümnaasiumis
Ministeerium nõustus, et kvalifitseeritud õpetajate nappus on täna Eestis murettekitav. Ka Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 toob välja, et selleks, et Eestis oleks piisavalt pädevaid ja motiveeritud õpetajaid, on vajalik tagada õpetajate, õppejõudude ja tugispetsialistide järelkasv.

On valminud "Õpetajate järelkasvu tegevuskava", mis muuhulgas näeb ette õpetajakoolituse kohtade arvu suurenemist. 2021. a lõpus sõlmiti ülikoolidega rahastuskokkulepe 141 täiendavat õppekoha loomiseks 2022/23. õppeaastal. Samuti sätestab järelkasvu tegevuskava, et õpetajaametisse astumisele tuleb luua paindlikud võimalused ning tugi algajatele ja professionaalse arengu võimalused kogu karjääriks.

Koda tõi välja, et kutsekoolide ja ettevõtjate vahel võiks olla süsteemne koostöö
Ettevõtjate ja koolide vaheline koostöö on kindlasti peamine eeldus heade kutseoskustega tööjõu koolitamisel ja selle arendamise vajadust on ministeerium koolidele järjekindlalt rõhutanud.

Haridus-ja Teadusministeerium on algatanud kehtiva kutseõppeasutuse seaduse muutmise ettevalmistamise ning selle raames on võimalik muuta ka kutseõppeasutuste juhtimise mudelit. Ootame häid ettepanekuid ja tulemuslikku koostööd.

Probleemkohaks on õpingute katkestamine nii gümnaasiumi, kuid eriti kutseõppe esimestel kursustel. Koda pakkus lahenduseks, et  võiks olla nii riiklike kui ka omavalitsuste poolt makstavate peretoetuste suurem sidumine lapse koolikohustuse täitmisega, aga ka õppeasutuste juures asuvate õpilaskodude suurem hulk
Ministeerium tõi välja, et kutseõppeasutuste juures on õpilaskodud olemas ja võimalus taotleda eritoetusi majanduslikult vähekindlustatud noorele. Riigigümnaasiumite juures on õpilaskodud üle-eestilise vastuvõtuga riigigümnaasiumites, kus on majutus õpilasele tasuta. Maakondlike riigigümnaasiumite juures lahendatakse majutusvajadus koostöös kutseõppeasutuste või piirkonna majutusasutustega, õpilasele hüvitatakse majutuskulud piirmäära ulatuses.

Sotsiaalmajanduslikud põhjused ei ole peamised põhjused, miks õpilased haridussüsteemist välja langevad. Haridus-ja Teadusministeerium seirab pidevalt õpilase väljalangevust ja selle põhjuseid ning ollakse seisukohal, et sotsiaalmajanduslikud raskused ei tohiks olla esmane takistus hariduse omandamisel.

Koja pöördumisega saab tutvuda: Ettevõtjad ei toeta põhikooli eksamite lävendite kaotamist | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda