Iga puu loeb
Allpool tuleb juttu Euroopa Liidu uuest kliimamuutustega kohanemise strateegia paarist aspektist. Miks paarist? Kuna strateegia ise on sedavõrd kõikehõlmav ja laiaulatuslik, et ka lühike üldine ülevaade kujuneks liiga pikaks.
Kliimamuutustega kohanemise strateegiaga soovib Euroopa Komisjon (EK) kujundada Euroopat kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisemaks. Seda põhjusel, et paraku on kliimamuutused meie praegune tegelikkus ja ellujäämiseks peame tagama oma vastupanuvõime tulevikuks.
Äsja lõppes maailma kõige kuumem aastakümme alates mõõtmiste algusest. Selle jooksul registreeriti kõige soojem aasta kaheksal korral ning sagedasematest äärmuslikest kliimaga seotud nähtustest põhjustatud majanduslik kahju suureneb. ELis on see kahju juba praegu keskmiselt üle 12 miljardi euro aastas. Konservatiivsed, prognooside vahemiku alumisse ossa jäävad hinnangud lasevad arvata, et üleilmne soojenemine 3 °C võrra üle tööstusajastu eelse taseme toob ELi majandusele kaasa vähemalt 170 miljardi euro suuruse kahju aastas. See on nö optimistlik majanduslik hinnang - lisanduvad ka mõjud keskkonnale. Äärmuslikud kliima- ja ilmastikunähtused on muutumas sagedasemaks ja rängemaks, seetõttu on ka looduskatastroofide arv ja nende tekitatud kahju viimase kahe aastakümne jooksul järsult suurenenud. Need äärmuslikud nähtused võivad olla mitmesugused, näiteks seninägematud metsatulekahjud ja kuumalained ülalpool põhjapolaarjoont, laastavad põuad Vahemere piirkonnas, hävitavad orkaanid ELi äärepoolseimates piirkondades ning enneolematud kooreüraskirüüsted Kesk- ja Ida-Euroopa metsades. Aeglaselt kujunevad nähtused, nagu kõrbestumine, elurikkuse vähenemine, pinnase ja ökosüsteemide seisundi halvenemine, ookeanide hapestumine ja meretaseme tõus, on pikemas perspektiivis samavõrd laastavad.
Oma strateegias EK tõdeb, et kohanemisega seotud väljakutse suurus muudab selle kõikide valitsemistasandite ja kogu ühiskonna ettevõtmiseks. On väga oluline, et era- ja avalik sektor teeksid tihedamat koostööd, eelkõige kohanemismeetmete rahastamisel. Strateegia aitab suuna näitamise ja töövahendite väljapakkumisega erasektoril teha kindlaks riske ja juhtida investeeringuid kliima-muutustega kohanemisse ja vastupanuvõime suurendamisse (ning vältida halvasti kohanemist).
Üks abinõu on arukam kohanemine - teadmiste täiendamine ja ebakindlusega toimetulek
Komisjon leiab, et kohanemisalastes teadmistes on endiselt suured lüngad. Kliimamuutustega kaasnevad erinevad ohud, mis mõjutavad peaaegu kõiki sektoreid. Tulemuslike meetmete võtmiseks on vaja väga suurt teadmusbaasi. Arvestada tuleb ka ebakindlust seoses sellega, kui kiiresti ja kui palju kliima muutub ning looduslikke ja inimeste loodud süsteeme mõjutab, ning seoses poliitika ja meetmete tulemuslikkusega.
Üha enam on vaja, et kogu kättesaadavat rikkalikku kliimateavet kasutataks kohandatud ja kasutajasõbralike töövahendite väljaarendamiseks. Peab avardama kohanemisalaste teadmiste piire ning koguma rohkem ja paremaid kliimaga seotud andmeid, eelkõige majandusliku kahju kohta, ning kogu see teave tuleb kokku koondada. Andmed kliimaga seotud riskide ja kahjude kohta on väga olulised selleks, et kliimariskide hindamised oleksid täpsemad. Kõigis uutes investeerimis- ja poliitikaalastes otsustes tuleks kliimat arvesse võtta ning need peaksid olema tulevikukindlad. Arvandmeid katastroofikahjude kohta ei ole praegu piisavalt: sageli neid ei salvestata ja/või ei tehta neid pärast kogumist ligipääsetavates vormingutes ja andmebaasides kättesaadavaks. EK ütleb, et kliimaga mittearvestavate otsuste vältimiseks tuleks nii era- kui ka avaliku sektori andmeid salvestada, koguda ja jagada terviklikul ja ühtlustatud viisil.
Euroopa Komisjon edendab ühiste reeglite ja spetsifikatsioonide kehtestamist kliimaga seotud kahjusid ja otseseid kliimariske käsitlevate andmete salvestamiseks ja kogumiseks ning toetab selliste avaliku ja erasektori andmete keskset ELi tasandil salvestamist komisjoni riskiandmete keskuse kaudu. Kliimateadmisi koondavatel platvormidel on kohanemismeetmete kohta otsuste langetamises üha suurem roll. Platvorm „Climate-ADAPT“ on juba olemas olev abivahend ning seda laiendatakse järk-järgult, näiteks juurdepääsuga Copernicuse andmetele (Copernicuse programmi hädaolukordade ohjamise teenuse alla on koondatud Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem, Euroopa põuavaatluskeskus ja Euroopa üleujutuste häiresüsteem).
Platvorm hoogustab mh ELi rahastatud projektide raames kogutud teadmiste, heade tavade ja lahenduste jagamist. Samuti kogutakse ja töödeldakse platvormi kaudu kõigist asjakohastest allikatest pärit andmeid ning töötatakse seejärel välja kvaliteetne teave. Kavas on arendada edasi ühendusi riikidevaheliste, riiklike ja piirkondlike kohanemisteemaliste platvormidega, samuti ühendusi ja koostalitlusvõimet asjakohaste ressurssidega, mis on seotud kliimamuutuste mõjuga.
Lisaks on vaja põhjalikumaid teadmisi kliimaga seotud terviseohtudest ja suuremat suutlikkust nendega toime tulla.
Veel üks oluline abinõu kliimamuutustega kohanemiseks on looduspõhiste kohanemislahenduste edendamine
Looduspõhiste lahenduste ulatuslikum rakendamine suurendaks kliimamuutustele vastupanuvõimet ja aitaks saavutada mitut roheleppe eesmärki. Sinine ja roheline taristu (vastandina hallile taristule) kätkeb endas mitmeotstarbelisi ja igal juhul kasulikke lahendusi ning toob nii keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu kui ka aitab suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes. Näit. märg- ja turbaalade ning ranniku- ja mereökosüsteemide kaitsmine ja taastamine, linnade haljasalade arendamine ning haljaskatuste ja -seinte paigaldamine ning metsade ja põllumajandus-maa edendamine ja säästev majandamine. Väga oluline on sellistest lahendustest saadavat kasu paremini kvantifitseerida ning neid kõigi tasandite poliitikakujundajatele ja spetsialistidele paremini tutvustada, et suurendada nende kasutuselevõttu (Aluseks võib võtta ka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduspõhiste lahenduste üleilmse standardi). Süsinikdioksiidi sidumise vallas töötab EK välja ka sertifitseerimismehhanismi, mis võimaldab usaldusväärselt jälgida ja kvantifitseerida paljude looduspõhiste lahenduste kliimaga seotud kasu.
- Konkreetsemalt Euroopa Komisjon pakub tulevastes süsinikku siduvat majandamist käsitlevates algatustes välja looduspõhised lahendused süsiniku sidumise, sh selle arvestuse ja sertifitseerimise jaoks;
- töötab välja looduspõhiste lahenduste finantsaspektid ning soodustab selliste finantskäsitluste ja -toodete väljatöötamist, mis hõlmavad ka looduspõhist kohanemist;
- jätkab liikmesriikidele stiimulite pakkumist ja nende abistamist looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtmiseks, tehes seda hindamiste, suuniste, suutlikkuse suurendamise ja ELi-poolse rahastamise kaudu.
Kokkuvõtteks - looduspõhised lahendused on üliolulised selleks, et säilitada heas seisundis veevarud, ookeanid ja mullad. Euroopa peab suurendama investeeringuid looduspõhistesse lahendustesse!
Siit ka tänase loo pealkiri ja järeldus – tõepoolest iga puu loeb.