Iraan – takistustest tulvil, aga paljulubav turg
Iraaniga äri tegemisel tuleb arvestada sealse poliitilise ja majandusliku olukorraga, asjakohaste sanktsioonide ja võimaliku poliitilise riskiga, kuid ka sektorispetsiifilise teabega.
Iraani majandus on suhteliselt mitmekesine, kuid siiski domineerib endiselt nafta- ja gaasisektor. Iraanil on maailma suuruselt seitsmendad maavaravarud, suur tarbijaturg, tugev tööstus ning märkimisväärne põllumajandus- ja teenindussektor. Iraani turu tugevused kõnelevad iseenda eest: umbes 80 miljonit elanikku (suuruselt teine Lähis-Idas pärast Egiptust), noor elanikkond (hinnanguliselt 60% on alla 30-aastased), kõrgelt haritud tööjõud, rikkalikud loodusvarad, strateegiline asukoht ‒ Iraan asetseb Ida ja Lääne ristumiskohas.
60% Iraani 80 miljonist elanikust on alla 30-aastased.
Ebakindlad kaubandussuhted Iraaniga
Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide kaubandussuhted Iraaniga on USA sanktsioonide tõttu keerulised ja ebakindlad. Kuna ka Eestis tegutsevatel pankadel on tugevad sidemed USA-ga, on neil raske, kui mitte võimatu vahendada tehinguid Iraani pankade ja ettevõtetega.
Lisaks ÜRO sanktsioonide rakendamisele on EL kehtestanud viimasel aastakümnel Iraani vastu erinevaid autonoomseid majandus- ja finantssanktsioone, mis hõlmavad
- piiranguid mitmete kaupadega kauplemisele,
- piiranguid finantssektoris,
- meetmeid transpordisektoris,
- reisipiiranguid ja vara külmutamist vastavasse loetellu kantud isikute ja üksuste puhul.
Napp Eesti–Iraani kaubavahetus
Sanktsioonidest ja muudest raskustest hoolimata suudab Eesti Iraaniga kaubavahetust pidada. Eesti eksportis Iraani 2020. aastal 1 miljoni euro väärtuses kaupa (sellest 52% puit, 41% turvas, 5% täppisinstrumendid) ning importis Iraanist 380 000 euro väärtuses kaupa (sellest 69% põllumajandustooted, nagu pähklid, melonid, viinamarjad, ning 31% ehituskeraamika).
Lisaks eksportis Eesti 2020. aastal Iraani 965 000 euro väärtuses teenuseid (millest pea kõik reisiteenused) ja importis Iraanist 150 000 euro väärtuses teenuseid (konfidentsiaalsusnõuete tõttu on ebaselge, milliseid teenuseid).
Taustaks on hea teada, et Eesti kogu kaubaeksport oli 2020. aastal 13,5 miljardit eurot ja kogu kaubaimport 15,2 miljardit eurot. Eesti teenusteeksport oli 2019. aastal (viimane andmetega täisaasta) 7,2 miljardit eurot ja kogu teenuste import 5,2 miljardit eurot.
Enne tegutsema asumist küsi nõu
Välisministeeriumi sõnul on raske öelda, millised pangad millistel tingimustel on nõus vahendama tehinguid Iraaniga. Usutavasti on ettevõtetel endil sellest parem aimdus. Kui ettevõtted on välisministeeriumi poole pöördunud, on ministeerium soovitanud neil kontrollida kaubale kehtivaid tariife Euroopa Komisjoni loodud portaalist Access2Markets ja alati igaks juhuks üle küsida Iraaniga kauplemise tingimustega tegelevalt Euroopa eriettevõttelt INSTEX.
Eesti koostöö Iraaniga veel savijalgadel
Iraani Alborzi provintsi kuberner on varem kiitnud provintsi põllumajanduse arengutaset ja Eesti–Iraani kaubavahetuse kasvupotentsiaali. Kaubavahetust saaks tulevikus edendada, kui Eesti ja Iraani keskpangad selgitaksid kauplemise tingimusi; kui süvenevad Iraani ettevõtete suhted Euroopa tööstus-kaubanduskodadega; kui loodaks otselennuliin mõlema poole pealinnade vahel; kui süveneb ülikoolidevaheline koostöö; kui toimuvad ühisprojektid, mis aitaksid Eestil Iraani digiasjades nõustada.
7. aprillil korraldas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Alborzi kaubanduskojaga Eesti–Iraani ärifoorumi, kus tutvustati sealseid ärivõimalusi, anti ülevaade kahe riigi suhetest ja koostöövõimalustest. Seminaril osalesid Iraani ettevõtted nafta ja naftasaaduste, ehitusmaterjalide, toidu-, mööbli-, farmaatsia- jt sektoritest. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja koostöö Iraani Alborzi kaubanduskojaga on olnud aastate jooksul tihe. Eestis on võõrustatud Iraani äridelegatsioone ja 2016. aastal korraldati kõrgetasemeline visiit Iraani.
Rahim Banamolai, Alborzi kaubanduskoja esimees, näeb Eesti ja Iraani kaubandussuhete tulevikku lootusrikkana. „Alborzi koja äridelegatsioon naasis pärast 2017. aasta visiiti Eestisse tagasi Iraani suure rahulolutundega. Kõik delegatsioonis osalejad ütlesid, et visiidi tulemus ületas nende ootusi. Loodame, et meie soov aktiveerida meie regioonide ettevõtjate vahelist koostööd saab teie poolt tuge ning aitab kaasa pikaajalistele ja stabiilsetele suhetele nii meie kodade kui ka liikmesettevõtete vahel,“ sõnas Banamolai.
Kas teadsid?
Sanktsiooniveebist www.sanctionsmap.eu saab teada, kuhu kaupu ja teenuseid eksportida ei tohi. Tegemist on internetileheküljega, mille kaudu saab kiiresti ja lihtsalt infot Euroopa Liidu ja ÜRO kehtestatud sanktsioonide kohta maailma riikide suhtes.
Sanktsioonid on kaupade ekspordile ja impordile seatud piirangud, mida riigid kasutavad tänapäeva muutuvas maailmas üha enam välispoliitilise mõjutusvahendina, sundimaks teisi riike täitma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi. Kuna sanktsioonid puudutavad enamasti otseselt kaupu ja teenuseid, peavad ka kogu maailma ettevõtted olema kursis sellega, millistesse riikidesse nad oma toodangut eksportida ei tohi.
Seni on vajaliku info leidmine olnud väga keeruline ja ajamahukas, kuid sanktsiooniveeb annab kõikidele Eesti ettevõtjatele mugava võimaluse oma sihtturgudel kehtivaid sanktsioone kontrollida.
Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirja Teataja 2/2021 numbris rubriigis "Sihtturg".
Autor: Merit Fimberg-Espuch, kaubanduskoja projektijuht
Artikkel valmis koostöös välisministeeriumiga.