Jäätmed koju!

Euroopa Liidu jäätmevaldkonna regulatsioonis on toimunud teatavad arengud. Nimelt jõudsid 17. novembril Euroopa Parlament (EP) ja nõukogu poliitlisele kokkuleppele, et Euroopa Liidu jäätmesaadetisi kolmandatesse riikidesse tuleb vähendada. St EP ja nõukogu on põhimõtteliselt nõus Euroopa Komisjoni  (EK) jäätmesaadetisi reguleeriva määruse ettepanekuga.

Vajadus ja põhjus uueks määruseks tuleneb EK sõnutsi asjaolust, et rahvusvaheline jäätmekaubandus on tõusuteel ja ELil on selles oluline roll. Praegu kehtiv jäätmesaadetiste määrus pärineb 2006. aastast. Sellest ajast aga on jäätmete eksport EList kolmandatesse riikidesse märkimisväärselt suurenenud, eelkõige riikidesse, mis ei ole OECD liikmed. 2020. aastal eksportis EL kolmandatesse riikidesse ligikaudu 33 miljonit tonni jäätmeid ja importis ligikaudu 16 miljonit tonni. Lisaks käib aktiivne jäätmekaubandus ka ELi riikide vahel, kus igal aastal veetakse ligi 70 miljonit tonni jäätmeid. Praegu piiravad jäätmete ringlust ELi liikmesriikide vahel erinevad haldusmenetlused ja see omakorda aeglustab üleminekut ringmajandusele ELi tasandil.

Teine oluline probleemide ring on seotud kuritegevusega. Eebaseaduslikud kauplejad ei järgi kehtivaid eeskirju, mille tulemuseks on keskkonnakuriteod ELis ja kolmandates riikides. Kuna jäätmekuritegevus on tulus, on see pälvinud ka organiseeritud kuritegevuse tähelepanu. Analüüsid näitavad, et 15–30% jäätmesaadetistest võivad olla ebaseaduslikud, andes EL ebaseadusliku jäätmeturu tulu ca 9,5 miljardit eurot aastas.

Praegused arengud osundavad, et jäätmete eksport väljapoole ELi on muutunud tavaliseks viisiks teatavate ELis tekkivate jäätmevoogudega tegelemisel.

EK määrusest
Määruse ettepanek hõlmab igat liiki jäätmeid. Üldiseks eesmärgiks on tagada, et eksport toimub ainult siis, kui on tagatud jäätmete keskkonnaohutu käitlemine.

Uuel jäätmesaadetiste määrusel on kolm eesmärki:

• tagada, et EL ei ekspordiks oma jäätmeprobleeme kolmandatesse riikidesse;
• lihtsustada jäätmete vedu ringlussevõtuks ja korduskasutamiseks ELis;
• võidelda paremini ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu.

Jäätmete ekspordi EList kolmandatesse riikidesse säästva käitlemise tagamiseks on ette nähtud järgmised meetmed:

• Riikide puhul, kes ei ole OECD liikmed, seatakse jäätmete ekspordi tingimuseks riikide ametlik taotlus importida EList tavajäätmeid ja tõendatakse, et riik suudab neid usaldusväärsel viisil taaskasutada. Koostatakse nimekiri riikidest, kellel on lubatud EList jäätmeid importida. Plastijäätmete eksport EList OECD-välistesse riikidesse keelatakse.Täpsemalt - plastijäätmete eksport OECD-välistesse riikidesse ei ole lubatud 2,5 aastat pärast uue määruse jõustumist, välja arvatud juhul, kui riik suudab täita rangeid tingimusi – sellisel juhul on import lubatud, kuid alles viis aastat pärast uute eeskirjade jõustumist Võttes arvesse ülemaailmseid probleeme seoses plastijäätmete hulga suurenemisega ja nende säästva majandamisega seotud probleeme, on ELi seadusandjate eesmärk selle meetmega vältida keskkonnaseisundi halvenemist ja reostust kolmandates riikides, mida põhjustavad ELis tekkinud plastijäätmed.
• Jäätmete ekspordi mahtu EList OECD riikidesse jälgib EK. Kui jäätmete eksport ühte neist riikidest suureneb hüppeliselt, mis võib tekitada selles riigis tõsiseid keskkonna- või rahvaterviseprobleeme, taotleb komisjon teavet nende jäätmete käitlemise kohta asjaomases riigis. EK peatab nende jäätmete ekspordi, kui ei ole tagatud, et selline töötlemine on jätkusuutlik.
• ELi eksportivad ettevõtted peavad tegema sõltumatuid auditeid oma jäätmete ekspordi kohta väljapoole ELi. Need auditid peaksid näitama, et rajatised käitlevad neid jäätmeid keskkonnaohutul viisil. ELi ettevõtjatel oleks lubatud nendesse rajatistesse eksportida ainult sellisel juhul.

Selleks et käsitleda jäätmeid, mida ebaseaduslikult esitletakse "kasutatud  kaupadena", töötatakse välja konkreetsed siduvad kriteeriumid, et eristada jäätmeid ja kasutatud kaupu, mis on ette nähtud konkreetsete eriti probleemsete kaupade, näiteks kasutatud sõidukite ja akude, valmistamiseks.

ELi liikmesriikide vaheliste jäätmesaadetiste puhul nähakse ette järgmised meetmed:

• Kõigi ELi liikmesriikide vahelisi jäätmesaadetisi reguleerivate menetluste täielik digiteerimine;
• Uued sätted, millega toetatakse kiirmenetluste kasutamist taaskasutamiseks määratud jäätmesaadetiste puhul, kui need on määratud ELi liikmesriikide sertifitseeritud käitluskohtadesse ("eelneva nõusoleku saanud rajatised");
• Jäätmete ühtlustatud klassifitseerimine ELi tasandil, et aidata üle saada praegusest killustatusest ELi turul, kus jäätmesaadetist võidakse ELis piiride ületamisel erinevalt tõlgendada ja menetleda;
• Uued sätted, mis võimaldavad ELi tasandil ühtlustada selliste finantstagatiste arvutamist, mille käitajad peavad kehtestama enne "teatatud" jäätmete välismaale saatmist;
• Uued ja rangemad tingimused jäätmete jäätmesaadetistele põletamiseks või prügilasse ladestamiseks, nii et neid lubatakse ainult piiratud ja hästi põhjendatud juhtudel, kuna need on jäätmekäitluse kõige vähem eelistatud viisid.

Ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastu võitlemiseks ja keskkonnakuritegude vähendamiseks pakutakse välja järgmised meetmed:

• Euroopa Komisjon toetab jäätmeveoga seotud riikidevahelisi uurimisi ELi liikmesriikides Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) abiga. EK hinnangul peaks see tugevdama ELi ja selle liikmesriikide üldist jõustamissuutlikkust ning tagama vahendite tõhusama kasutamise.
• Luuakse  ELi jäätmesaadetiste jõustamise töörühm, et suurendada ebaseaduslike jäätmesaadetiste vastast koostööd ja koordineerimist. Sellesse rühma kuuluksid keskkonna-, tolli-, politsei- ja muud asjaomased riiklikud kontrolliasutused ning Euroopa ja rahvusvahelised õiguskaitseasutuste võrgustikud.
• Tugevdataks praeguseid eeskirju halduskaristuste kohta ebaseadusliku jäätmeveo korral. Ühised kriteeriumid rikkumiste eest määratavate karistuste liikide ja tasemete kindlaksmääramiseks muudaksid karistused hoiatavamaks ja neid kohaldataks kogu ELis järjepidevalt. Liikmesriigid peaksid neid kriteeriume õigusrikkujatele karistuste määramisel arvesse võtma.
• Kavas on läbi vaadata keskkonnakuritegude direktiiv, millega nähakse ette hoiatavad kriminaalkaristused. Edasi antakse rahalist toetust projektidele, mille eesmärk on aidata täitevasutustel teha koostööd ebaseadusliku jäätmeveo vastu võitlemisel.

Uusi jäätmete eksporti käsitlevaid meetmeid hakatakse kohaldama kolm aastat pärast uue määruse jõustumist, jättes piisavalt aega ettevalmistusteks jäätmevoogude suunamiseks säästvamale käitlusele, aga ka üleminekuks uutele ärimudelitele.

Euroopa Parlament ja nõukogu peavad nüüd määruse ametlikult vastu võtma kooskõlas saavutatud poliitilise kokkuleppega. Kui määrus on ametlikult vastu võetud, jõustub see kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Proposal for a new Regulation on waste shipments
Communication accompanying the proposal