Järjekordne näide, kuidas Eesti tahab kehtestada Euroopa Liidu õigusest rangemaid nõudeid
Kaubanduskoda pöördus regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poole eelnõuga, millega soovitakse keelustada alates 2035. aasta 1. jaanuarist toidumunade tootmise eesmärgil peetavate kanade pidamine puuris. Koja hinnangul ei ole munakanade puuris pidamise keelustamine Eestis proportsionaalne meede ning sellel on Eesti konkurentsivõimele ja toidujulgeolekule negatiivsed mõjud.
Rangemad nõuded vähendavad Eesti konkurentsivõimet
Koda rõhutas oma pöördumises, et Eesti ei peaks kehtestama rangemaid nõudeid kui näeb ette EL-i õigus. Samuti ei tohiks Eesti kehtestada siseriiklikke nõudeid, mis piiravad ebamõistlikult Eesti ettevõtete ettevõtlusvabadust ja vähendavad kohalike ettevõtete konkurentsivõimet EL-i siseturul.
Kui Eesti kehtestab võrreldes EL-iga rangemad nõuded munakanade pidamise osas, siis see seab Eesti ettevõtted võrreldes teiste riikide ettevõtetega raskemasse olukorda, kuna mujal ei ole puurikanade pidamise keeldu. Loodavad muudatused annavad suurima konkurentsieelise naaberriikide ettevõtetele, kellel sellised piirangud puuduvad. Selle tulemusel võib kasvada teistes riikides asuvate ettevõtete osakaal Eesti munade turul.
Siinkohal on oluline ka välja tuua, et eelnõuga plaanitav muudatus ei pruugi lõppkokkuvõttes oma eesmärki täita, milleks on munakanade heaolu parandamine, kui näiteks tootmine kolib Eestist mõnda naaberriiki, kus puurikanade pidamine on lubatud, ning teiste riikide ettevõtete toodang (puurikanade munad) jõuaks jätkuvalt Eesti turule.
Langeb Eesti toidujulgeolek
Hetkel on Eesti munatootmise isevarustatuse tase 60% ehk Eesti sõltub juba praegu impordist ning Eesti munadega isevarustamise tase on üsna madal. Kui muudatuste tulemusel ei suuda Eesti ettevõtted enam tagada sobivaid tootmistingimusi, siis väheneb Eesti munade isevarustuse tase kriitiliselt madalale ning muudab Eesti veel rohkem sõltuvaks teistest riikidest ehk langeb Eesti toidujulgeolek.
Muudatused mõjutavad muna ning munapõhiste toodete hindu
Tõime pöördumises välja, et muudatuste tulemusel muutuvad nii muna kui ka munapõhiste toodete hinnad kallimaks, kuna munatootjad peavad tegema suuri ümberkorraldusi, mis omakorda suurendab ettevõtte tootmiskulusid, mis lõppkokkuvõttes jõuab tarbija jaoks jaehinda ning mõjutab toidu kättesaadavust.
Tulenevalt asjaolust, et lõpptulemusena suureneb nii muna kui ka munapõhiste toodete hind, väheneb ilmselt tarbija võimekus soetada endale Eestimaiseid tooteid ning tarbijad asuvad ostma soodsamaid välismaiseid alternatiive ehk Eesti turul suureneb välisriikide ettevõtete konkurentsieelis.
Kaalutud ei ole teisi alternatiive
Ministeerium ei ole eelnõu koostamisel arvestanud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetega, kuna koostatud ei ole nõutud eelnõu väljatöötamiskavatsust. Selle kohustuse eiramise tulemusel on koostatud eelnõu ning valitud regulatiivne lahendus puurikanade pidamise reguleerimiseks ning analüüsimata on jäetud erinevad alternatiivid olukorra muutmiseks (näiteks mitteregulatiivsed lahendused). Tõime välja, et eelnõus oleva ideega edasiminekuks tuleb esmalt koostada eelnõu väljatöötamiskavatsus.
Koda ei toeta eelnõuga edasi liikumist
Kokkuvõtvalt leidis koda, et munakanade puuris pidamise keelustamine Eestis ei ole proportsionaalne meede ning sellel on Eesti konkurentsivõimele ja toidujulgeolekule ulatuslikud negatiivsed mõjud. Rõhutasime, et Eesti ei peaks kehtestama rangemaid nõudeid, kui on mujal EL-is, sest see kahjustab oluliselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Lisaks tõime välja, et koda eelnõu menetlusega edasi liikumist ning tõime välja, et kui eelnõus sisalduva ideega soovitakse edasi minna, siis tuleb järgida hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõudeid ning koostada eelnõu väljatöötamiskavatsus.
Täpsemalt on võimalik algatusega tutvuda SIIN.