Jõustus EL välisriigi subsiidiumide määrus
12. jaanuaril jõustus Euroopa Liidu (EL) välisriigi subsiidiumide määrus, mille eesmärgiks on kõrvaldada välisriikide subsiidiumide põhjustatud turumoonutused EL-s. Määruse ettepaneku esitas Euroopa Komisjon (EK) 2021 mais ja nõukogu ja Parlament leppisid selles kokku 2022 juunis.
Määrus annab EK-le volitused uurida kolmandate riikide antud rahalist toetust ettevõtetele, kes tegelevad majandustegevusega EL-s, ning vähendada vajaduse korral sellise toetuse moonutavat mõju. See hõlmab koondumisi (ühinemised ja omandamised), riigihankemenetlusi jm turuolukordi.
Määrus koosneb kolmest vahendist, mida rakendab EK:
1. ettevõtted peavad teatama EKle koondumistest, mis hõlmavad kolmanda riigi rahalist
toetust (subsiidiumi) ning mille puhul: i) omandatud ettevõtte, ühe ühinemises osaleja või ühisettevõtte käive ELis on vähemalt 500 miljonit eurot, ning ii) välisriigi rahaline toetus (subsiidium) on vähemalt 50 miljonit eurot;
2. ettevõtted peavad teatama EKle osalemisest sellistes riigihankemenetlustes, mille puhul:
- lepingu hinnanguline maksumus on vähemalt 250 miljonit eurot ning
- välisriigi rahaline toetus (subsiidium) on vähemalt 4 miljonit eurot kolmanda riigi kohta.
EK võib keelata selliste menetluste puhul lepingu sõlmimise ettevõtetega, kes saavad moonutavaid subsiidiume;
3. kõigi muude turuolukordade puhul võib EK uurimist alustada omal algatusel (ex-officio), kui tal on kahtlus, et võidakse kasutada moonutavaid välisriigi subsiidiume. See hõlmab ka võimalust nõuda juhtumipõhise teate esitamist riigihankemenetluste ja väiksemate koondumiste kohta.
Subsiidium selle määruse tähenduses tähendab mis tahes rahalist toetust, mida annab otseselt või kaudselt kolmas riik ühele või mitmele ettevõttele või tööstusharule ja millest saab kasu ELis majandustegevusega tegelev ettevõte. Välismaised subsiidiumid võivad olla näiteks nullintressiga laenud jm alla omahinna finantseerimine, piiramatud garantiid, hüvitised, ekspordifinantseerimine, mis ei ole kooskõlas OECD ametlikult toetatavate ekspordikrediidi kokkuleppega, maksusoodustus, maksukrediit või otsetoetus.
Määrusega antakse EKle laialdased uurimisvolitused vajaliku teabe kogumiseks, mis hõlmavad mh:
- teabenõuete esitamist ettevõtetele,
- teabekogumismissioone EL-s ja väljaspool ning
- turu-uuringute algatamist konkreetsete sektorite ja subsiidiumiliikide kohta.
EK võib kasutada ka ettevõtetelt, liikmesriikidelt, füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning ühendustelt saadud turuteavet.
Välismaiste subsiidiumide uurimise menetlus koosneb esialgsest läbivaatamisest ja kui on piisavalt tõendeid ühtset turgu moonutava välismaise subsiidiumi olemasolu kohta, siis põhjalikust uurimisest. Koondumiste puhul nähakse määrusega ette 25 tööpäeva esialgseks läbivaatamiseks ja 90 tööpäeva põhjalikuks uurimiseks kooskõlas ELi ühinemismääruses sätestatud tähtaegadega. Neid tähtaegu võib erandkorras pikendada.
Riigihangete puhul on esialgse läbivaatamise tähtajaks kehtestatud 20 tööpäeva, mida võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel pikendada 10 tööpäeva võrra ja põhjaliku uurimise täieliku teate saamisest alates 110 tööpäeva võrra, mida võib erandkorras pikendada 20 tööpäeva võrra. Tähtaegade arvutamise üksikasjalikud eeskirjad lisatakse tulevasse rakendusmäärusesse.
Kui EK teeb kindlaks välisriigi poolse subsideerimise ja leiab, et subsiidium moonutab ühtset turgu, võib ta tasakaalustada turumoonutuse negatiivset mõju subsiidiumi positiivse mõjuga asjaomase majandustegevuse arengule. Kui negatiivne mõju kaalub üles positiivse mõju, võib EK moonutuse kõrvaldamiseks kehtestada ettevõtetele struktuurilisi või käitumuslikke parandusmeetmeid ja aktsepteerida nende kohustusi (nt kohustus loovutada teatavad varad või loobuda mõnest turukäitumisest).
Üldiselt käsitatakse alla 4 miljoni euro suuruseid subsiidiume subsiidiumidena, mis tõenäoliselt ei põhjusta moonutusi.
ELi riigiabi vähese tähtsuse künnistest väiksemaid subsiidiume loetakse mittemoonutavaks. Teatamisele kuuluvate koondumiste ja riigihankemenetluste puhul võib EK uurida kuni kolm aastat enne tehingut antud välisriigi subsiidiume. Määrust ei kohaldata enne 12. juulit 2023 lõpetatud koondumiste ega enne nimetatud kuupäeva algatatud riigihankemenetluste suhtes. Kõigil muudel juhtudel võib EK uurida kuni 10 aasta eest antud subsiidiume. Määrust kohaldatakse viie aasta jooksul enne 12. juulit 2023 antud subsiidiumite suhtes siiski ainult juhul, kui sellised subsiidiumid moonutavad ühtset turgu pärast määruse kohaldamise algust.
Kohaldama hakatakse määrust 6 kuu möödudes selle jõustumisest - st alates 12. juulist 2023. Alates sellest kuupäevast saab komisjon algatada ex-officio uurimisi. Ettevõtete teatamiskohustus hakkab kehtima 12. oktoobrist 2023.
Veel on EK-lt tulemas rakendusmääruse ettepanek, milles selgitatakse kohaldatavaid eeskirju ja menetlusi. Samuti vormid koondumisest ja riigihankemenetlusest teatamiseks, teave tähtaegade arvutamise, toimikule juurdepääsu menetluse ja teabe konfidentsiaalsuse kohta. Seejärel on sidusrühmadel neli nädalat aega, et anda kavandatavate dokumentide kohta tagasisidet, enne kui rakenduseeskirjad 2023. aasta keskpaigas lõplikult viimistletakse ja vastu võetakse.