Juristieksamiga ei lahenda õigushariduse ega kohtuesindajate teenuse probleeme
Justiitsministeerium tuli 7. märtsil välja plaaniga kehtestada tasulise juristieksami sooritamise kohustus ka juristidele, kes esindavad ettevõtteid ja asutusi kohtumenetluses ning ei ole advokaadid. Kaubanduskoda on sellise kohustusliku juristieksami sooritamise kohustuse vastu.
Juristieksami sooritamise kohustus ettevõttejuristidele
Näeme, et kohustus sooritada tasuline eksam ei ole proportsionaalne, sest ettevõtete majasisesed juristid osalevad üldjuhul kohtumenetlustes harva ning eksami mitte sooritanud inimene võib kaotada töö. Lisaks toob see kavatsus negatiivse mõjuna ettevõtetele kaasa vajaduse teha asjatult täiendavad kulutused, kui tuleb välja vahetada töötajaid või õigusteenust kallimalt sisse osta.
Märkisime ära, et soovi korral saab tööandjal lasta kandideerijal teha juristieksami sarnane test ning selline võimalus peaks ka edaspidi tööandjatele jääma. Seega näeb kaubanduskoda, et juristieksam peaks olema vabatahtlik võimalus, mitte kohustus, eriti arvestades asjaolu, et kavatsuses ei ole põhjendatud, miks kõigile ettevõttejuristidele peaks laienema kohustus sooritada juristieksam.
Mitteadvokaatidest juristide teenuse kvaliteedi probleem
Mööname, et kohtumenetlus võib olla probleeme mitteadvokaatidest juristide teenuse ja teadmiste kvaliteediga, kuid kaubanduskoda ei toeta seisukohta, et selle probleemi lahendamiseks piisab ühtse tasulise juristieksami sooritamise kohustuse kehtestamisest kõigile mitteadvokaatidest juristidele, sh ettevõttejuristidele. Oleme seisukohal, et probleemi lahendamiseks tuleks luua täpsemad kontrollmehhanismid, näiteks kehtestada kutsestandard, lisaks võiks lihtsustada kohtu võimalusi kohtu hinnangul ebapädev esindaja menetlusest kõrvaldada. Samuti näeme vajadust luua täpsemad reeglid ja kontroll välismaal omandatud õigushariduse diplomi kvalifitseerimisel Eestis.
Õigushariduse kvaliteedi probleem
Kaubanduskoja hinnangul ei lahendata üldise juristieksami kohustusega ega selle tulemuste alusel pingerea loomisega õppekvaliteediga seonduvaid probleeme, sest nende tulemuste analüüsimine annaks resultaate alles mitme aasta pärast. Lisaks andsime Justiitsministeeriumile teada, et õigushariduse probleeme tuleks lahendada laiemalt. Näiteks peaks riik analüüsima, kui suur peab olema riiklik tellimus õigusteaduse õppekohtadele ning tagama kvalifitseeritud õppejõudude olemasolu, samuti tuleks kehtestada nõuded õppekavade baasainetele.
Juristieksami tulemustest koostatakse pingerida
Väljatöötamise kavatsus näeb ette, et tasulise juristieksami tulemustest koostatakse pingerida ja eksami ebaõnnestumise puhul on võimalik see uuesti teha. Kaubanduskoja hinnangul ei ole pingereaga seotud tingimused piisavalt selged ja vajavad täiendavat arutelu ning läbi mõtlemist. Näiteks on selgusetu, kes sellele pingereale ligi pääsema hakkaks ja kas on võimalik ka positiivselt sooritatud eksam uuesti teha.
Justiitsiministeeriumi esialgse ajakava kohaselt jõustuvad juristieksamiga seotud muudatused 2023. aasta 1. jaanuaril.
Juristieksami regulatsiooni väljatöötamise kavatsusega saad lähemalt tutvuda SIIN.