Kapitaliturgude liidu tegevuskavast

Kuigi Euroopa Liidus peaks olema ühtne turg, on osades valdkondades ühtsuse saavutamiseni veel palju arenguruumi. Üheks selliseks valdkonnaks on ka kapitaliturg, kus nüüd loodetakse saavutada senisest suurem ühtsus.

Välja on hõigatud soov luua EL-s tõeline ühtne kapitaliturg ning samm selles suunas on ka Euroopa Liidu uus tegevuskava kapitaliturgude liidu saavutamiseks. Kapitaliturgude liidu tegevuskava eesmärk on luua tõeline ühtne kapitaliturg kogu ELis ning hõlbustada investeerimist ja säästude kogumist kõikides liikmesriikides. Hästi toimiv ja integreeritud Euroopa kapitaliturg aitaks kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule, suurendaks Euroopa konkurentsivõimet ja tugevdaks ELi rolli globaalsel areenil. Samuti ollakse EL institutsioonides arvamusel, et kapitaliturgude liit on oluline ka mitme ELi põhieesmärgi saavutamiseks, nagu kaasava ja vastupidava majanduse loomine, digitaalsele ja kestlikule majandusele ülemineku toetamine ning strateegiliselt avatud autonoomia globaalses majanduskeskkonnas ja COVID-19 järgsele taastumisele kaasaaitamine. Nimetatud eesmärgid nõuavad aga suuri investeeringuid, mis ületavad nii riigisektori kui traditsioonilise pankadepoolse rahastamise võimalusi.

Kapitaliturgude liidu esimese tegevuskava võttis Euroopa Komisjon vastu juba 2015. aastal. Sellest ajast on Euroopa komisjon sõnul kapitaliturgude liidu alustalade rajamisel tehtud mitmeid edusamme, kuid ühtse turu puhul on siiski olulisi tõkkeid. Seepärast leidis EK, et kapitaliturgude liidu algset meetmestikku tuleb täiendada uute meetmetega, mis suudavad lahendada uusi probleeme, näiteks digitaalsed ja keskkonnamuutused ning COVID-19 pandeemiast tingitud taastamispüüdlused.

Uues tegevuskavas kohustub EK vastu võtma 16 meedet, et saavutada kolm peamist eesmärki:

1. toetada keskkonnasäästlikku, digitaalset, kaasavat ja vastupidavat majanduse taastamist, muutes rahastuse Euroopa ettevõtjate jaoks kättesaadavamaks;
2. muuta säästmine ja pikaajaline investeerimine ELis üksikisikute jaoks veelgi turvalisemaks;
3. integreerida riiklikud kapitaliturud tõeliseks ühtseks turuks.

Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee sõnul tuleb tegeleda võlakoormusest tulenevate süsteemsete riskidega
Hetkel on tegevuskava arutelude staadiumis ja üheks sisendi andjaks on ka Euroopa Majandus – ja Sotsiaalkomitee (EMSK). EMSK arvamuse kohaselt on tegemist vajaliku, kuid väga mahuka kavaga, milles tuleb eelistada meetmeid, mille abil suudetakse avaliku ja erasektori suurest võlakoormusest tulenevate süsteemsete riskidega toime tulla. Eriti vajalikuks peab EMSK kahte tüüpi prioriteete, mis tegevuskava rakendamisel võimaldaksid sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundliku Euroopa finantssüsteemi kehtestamist, võimaldades sellel tõhusamalt täita oma rolli pakkumise ja nõudluse vahendajana, olles konkurentsivõimelisem ja vastupidavam vapustustele.

Esimene prioriteet on suurendada kapitaliturgude liidu tõhusust kolme põhimeetme abil:

1. luues Euroopa ühtse juurdepääsupunkti, mis muu hulgas aitab investoreid emitentide valimisel (1. meede);
2. rakendades ühtset reeglistikku, mis põhineb hoolikal järelevalvel ning hoiab ära õiguslike erinevuste ärakasutamise ja seaduselüngad, võimaldades turuosalistel kogu Euroopas (ükski finantskeskus ei saa domineerivaks) saada kasu mastaabisäästust (16. meede);
3. kinnipeetavate maksude menetluste lihtsustamine, muutes need pettusekindlamateks (10. meede).

 

Teine prioriteet on aidata kaasa üleminekule pikaajalistelt hoiustelt pikaajalistele investeeringutele. Hoiuste kõrge tase Euroopas ei too ettevõtjatele ega kodanikele piisavalt kasu. See on EK seisukoht, millega EMSK nõustub. EMSK toetab arengu kiirendamiseks kolme põhimeedet:

1. Euroopa pikaajalise investeerimisfondi (ELTIF) läbivaatamine peaks hõlbustama institutsionaalsete ja jaepanganduse säästude investeerimist VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga aktsiatesse ning noteerimata aktsiatesse ja taristuprojektidesse (3. meede);
2. kindlustuse usaldatavuse normatiivide raamistiku kavandatud läbivaatamine on võimalus tugevdada kindlustusandjate rolli kapitaliturgudel, võttes paremini arvesse nende omakapitali investeeringute pikaajalist ja stabiilset olemust (4. meede);
3. töötajate osaluse arendamine. Töötajate aktsiaomand ja töötajate osalemine kasumis, kui seda rakendataks õiglaselt, aitaks kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja majanduslikule tõhususele. Kapitaliturgude liidu uus tegevuskava võiks olla võimalus julgustada selliste skeemide kasutamist.

Kaubanduskoda hindab, et kõik abinõud, mis parandavad ettevõtete, eriti VKE-de juurdepääsu rahastamisele ja vähendavad ettevõtete halduskoormust on positiivse iseloomuga. Konkreetsed märkused ja omapoolsed ettepanekud esitame konsulteerimisprotsessi arenedes, sealjuures toetudes meie liikmete antud tagasisidele.