Kas massiivne reguleerimine aitab?
Euroopa Liit kui regulatsioonide maailmameister ning püüab kõiki probleeme lahendada just reguleerimise kaudu, ja kui olemasolevate õigusaktidega ei ole see õnnestunud, siis tuleb kehtestada uusi ja rohkem. Eriti kehtib see rahapesuvastase võitluse kohta. Rahapesuvastane võitlus on EL-s käinud juba pikalt ning see hoogustus 2019. aasta juulis, mil Euroopa Komisjon esitas oma hinnangu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta.
Hinnanguline rahapesu maht on 1%-st Euroopa Liidu 27 liikmesriigi SKPst (Europoli ja Euroopa Komisjoni hinnangul), kuid kuni 1,3% SKPst (kontrollikoja hinnangul), ehk vahemikus 140–208 miljardit eurot aastas. Europoli andmetel saadakse sellest kogusest tagasi vaid umbes 1%. Mis aga näitab, et olemasolevad regulatsioonid ei tööta.
Nende probleemide lahendamiseks avaldas Euroopa Komisjon 7. mail 2020 rahapesu ja terrorismi rahastamise ärahoidmise tegevuskava ja algatas selle üle avaliku konsultatsiooni.
Tegevuskava põhines kuuel sambal:
- kehtivate eeskirjade tõhus rakendamine,
- ELi ühtne reeglistik;
- ELi tasandi järelevalve;
- rahapesu andmebüroode toetamine ja koostöö;
- kriminaalõiguse parem jõustamine;
- ELi rolli tugevdamine maailmas.
Selle alusel koostas EK 20. juuli 2021. aasta õigusaktide paketis tegevuskava järgmised seadusandlikud ettepanekud:
- asutatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet;
- luuakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ELi ühtne reeglistik, mis hõlmab osa õigusaktidest;
- reformitakse rahaülekandeid käsitleva määrus krüptovarade hõlmamiseks;
- uus, kuues direktiiv, millega vaadatakse läbi mõni ülejäänud õigusakt.
The Anti-Money Laundering Authority
Uus loodav Euroopa Liidu asutus (The Anti-Money Laundering AuthorityAMLA), võtab endale otsesed järelevalvevolitused ning tugevdab koordineerimis- ja koostöövolitusi liikmesriikide ametiasutustega. Eelkõige peab see:
- looma koos riiklike ametiasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ühtse integreeritud järelevalvesüsteemi;
- tegema otsest järelevalvet mõne suure riskiga finantseerimisasutuse üle, mis tegutseb paljudes ELi liikmesriikides. AMLA-l on sanktsioonide kehtestamise volitused nende valitud kohustatud isikute suhtes;
- tegema järelevalvet riiklike järelevalveasutuste üle, kes vastutavad muude finants- ja mittefinantsasutuste ning ELi eeskirjade kohaldamise eest, ning neid koordineerima, ja hindama korrapäraselt ühe, mitme või kõigi finantsjärelevalveasutuste mõningaid või kõiki tegevusi, sealhulgas hindama nende vahendeid ja ressursse, et tagada kõrgetasemelised järelevalvestandardid ja -tavad;
- edendama ja toetama rahapesu andmebüroode koostööd ning hõlbustama piiriülest teabevahetust ja ühisanalüüsi.
AMLAt juhivad eesistuja, viieliikmeline juhatus ja haldusnõukogu, millel on kaks koosseisu ja pädevuse liiki: järelevalvekoosseis ja bürookoosseis. Nende hulka kuuluvad riiklike järelevalve- ja rahapesu andmebüroode juhid, kes juhivad Euroopa integreeritud järelevalve- ja finantsluuresüsteemi. AMLA juhtorganitesse kuulub üks Euroopa Komisjoni liige. Haldusnõukogusse kuuluvad vaatlejatena Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja Euroopa Keskpanga (EKP) esindajad, kelle pädevus ja vahendid – keskandmebaas, FIU.net ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine – antakse üle uuele asutusele. AMLA alustab oma tegevust 2024. aastal ning täidab kõik oma ametikohad ja alustab otsest järelevalvet 2026. aastal.
Esimese ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise määrusega laiendatakse kohustatud isikute loetelu, nii et see hõlmab krüptovarateenuse osutajaid, ühisrahastusplatvormid ja rändekorraldajad (kes hõlbustavad elukoha ja mõnel juhul ka investorite kodakondsuse omandamist). Tugevdatakse hoolsus- ja kontrollimeetmed ning muudetakse need selgemaks. Vaadatakse läbi kolmandate riikide ja riikliku taustaga isikutega seotud nõuded. Samuti täpsustatakse tegelike kasusaajatega seotud nõudeid ja kehtestatakse uued nõuded, et maandada riski, et kurjategijad varjuvad vahetasandite taha. Võetakse meetmeid esitajainstrumentide kuritarvitamise vastu ning sularaha kasutamise ülemmääraks seatakse 10 000 eurot.
Kuuendas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivis keskendutakse institutsionaalsele süsteemile ja selle kohandamisele igas liikmesriigis. Ettepanekus selgitatakse rahapesu andmebüroode pädevust, ülesandeid ja juurdepääsu teabele, kehtestatakse raamistik ühisanalüüside tegemiseks ja luuakse õiguslik alus andmebüroode sidevõrgule FIU.net. Tugevdatakse järelevalveasutuste tegutsemisvolitusi ning parandatakse järelevalveasutuste ja teiste ametiasutustega tehtava koostöö mehhanisme. Ühendatakse pangakontode registrid.
Määrus rahaülekannete ja teatavate krüptovaraülekannete kohta on uuesti sõnastatud, et muuta krüptovarade ülekannete jälgitavus- ja identifitseerimisnõuded sarnaseks rahaliste vahendite suhtes kehtivate nõuetega. Samal ajal kohaldatakse krüptovarateenuste osutajate suhtes teiste finantssektori ettevõtjate suhtes kehtivaid rahapesuvastase määruse nõudeid.
Jõustumis- ja kohaldamisaeg on neil määrustel ja direktiividel mõnevõrra erinev. Kui enamikku paketist planeeritakse kohaldada 2024 aastast, siis krüptovaraülekandeid reguleeriv määrus jõustub 20-l päeval pärast avaldamist ja kuulub kohesele kohaldamisele.