Käsunduslepinguga töötaja versus töölepinguga töötaja
Mida aeg edasi, seda paindlikumaks on muutunud inimeste töösuhted ja üsna palju on inimesi, kes ei tööta klassikaliselt oma töökohal esmaspäevast reedeni, kaheksast viieni. Üks paindlike töösuhete võimaldaja võib olla käsundusleping, ent lisaks võimalustele võivad sellega kaasneda ohud – ja mitte ainult töötaja jaoks.
Käsundusleping nähakse ühe tulu teenimise võimalusena ette võlaõigusseaduses. Selle paragrahv 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja aga maksma teenuseosutajale tasu, kui selles on kokku lepitud.
Tähtajaline tööleping või käsundusleping?
Käsunduslepingu alusel töötav inimene on vaba oma töötamise aja, koha ja koormuse valikul. Samas ei ole käsunduslepinguga töötamisel ette nähtud töötasu alammäära, mis ühtlasi tähendab ka seda, et käsunduslepinguga töötamise puhul ei ole alati tagatud ravikindlustus. Kui käsunduslepingu alusel töötavale inimesele makstakse vähemalt miinimumpalka, siis on talle igal juhul ravikindlustus tagatud. Samuti on ravikindlustus tagatud ka siis, kui tasu on vähemalt 820 eurot, kuid väiksem kui 886 eurot.
Tihti kasutatakse käsunduslepingut töösuhete reguleerimiseks, mis kestavad mingi kindla ajahetkeni. Ehkki töölepingu võib sõlmida samuti tähtajalisena, eelistatakse paljudel juhtudel siiski käsunduslepingut, kuna sellisel juhul ei pea lepingu tähtajalisust põhjendama ja samuti pole vaja karta, et lepingu pikendamise korral muutub tööleping tähtajatuks. Ka on käsunduslepingut lihtsam lõpetada. Samas tuleb tähele panna põhimõttelisi erinevusi töölepingu ja käsunduslepingu vahel, millest artiklis eelnevalt juttu oli.
Mida toob kaasa töölepingu vormistamine käsunduslepinguks?
Positiivsena võib siin tööandja jaoks välja tuua maksukoormuse languse juhul, kui töötaja palk on miinimumpalgast väiksem. Seda esineb tihti osalise koormusega töötamise puhul. Lisaks puudub tööandjal kohustus pakkuda töötajale tööd igal ajal, vaid ta võibki piirduda töö pakkumisega ainult siis, kui tööd on vaja teha.
Käsunduslepingutega reguleeritud töösuhted on üldiselt ebastabiilsemad. Tööleping kohustab töötajat kindlal ajal kindlas kohas tööülesandeid täitma, käsundusleping aga mitte, kui pooled ei ole selles kokku leppinud. Nii ei saa tööandja pikemaajalises plaanis arvestada, et töötaja täidaks just neid ülesandeid, mida tööandja soovib, et ta täidaks. Teisalt annab käsunduslepingu ebastabiilsus tunda ka töötajatele. Nagu meediastki oleme kuulnud, on valdavalt käsunduslepinguga töötavad loomevaldkonna, aga ka muude valdkondade inimesed hädas sissetulekute ebaregulaarsusega ja seetõttu on paljud neist pikka aega ilma ravikindlustuseta.
Kas teadsid?
Selleks, et hinnata, kas sinu kui tööandja soovidele vastab enam tööleping või käsundusleping, juhindu järgmistest küsimustest:
- Kas töötaja tööaeg ja koht on täielikult kindlaks määratud?
- Kas soovid maksta töötajale palka regulaarselt?
- Kas soovid, et saaksid loota konkreetse töötaja panusele ka tulevikus?
Kaubanduskoda e-poest on võimalik leida erinevaid töölepingu põhjasid: tähtajaline tööleping, tähtajatu tööleping, tähtajatu tööleping ukraina keeles, tähtajatu tööleping vene keeles, tööleping inglise keeles, tööleping alaealisega, summeeritud tööajaga tööleping, osalise tööajaga tööleping, tööleping klienditeenindajaga, tööleping tootmise komplekteerijaga, tähtajaline tööleping renditöötajaga, tähtajatu tööleping renditöötajaga,
Lisaks on e-poest võimalik leida käsunduslepingu erinevaid põhjasid: käsundusleping füüsilise isikuga, käsundusleping juriidilise isikuga, käsundusleping füüsilise isikuga inglise keeles, käsundusleping juriidilise isikuga inglise keeles, käsundusleping juriidilise isikuga vene keeles, käsundusleping füüsilise isikuga vene keeles.
Kui sul tekkis täiendavaid küsimusi töösuhteid reguleerivate lepingute kohta, siis kirjuta meile aadressil juristid@koda.ee ja küsi nõu.
Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirja Teataja 6/2021 numbris rubriigis "Kasulikku".
Autor: Kaspar Keerup, kaubanduskoja jurist