Kaubanduskoda on automaksu kehtestamise osas jätkuvalt kriitiline
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus Riigikogu rahanduskomisjoni poole seoses mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga, millega kehtestatakse 2025. aastast iga-aastane mootorsõidukimaks ning ühekordne registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eest.
Kaubanduskoda on praeguses majanduslanguse olukorras vastu igale uue maksu, sh mootorsõidukimaksu kehtestamisele. Uue maksu kehtestamine vähendab ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ega aita kuidagi välja tulla majanduslangusest, vaid töötab sellele eesmärgile vastu. Küsimus on seegi, kuidas mõjutaks uus maks inimeste toimetulekut ning millised mõjud sellele oleksid leibkondadele, kelle jaoks on sõiduauto kasutamine liikumisvabaduse oluliseks osaks.
Juhul kui Riigikogu rahanduskomisjon peab praeguses majanduslanguse olukorras mõistlikuks kehtestada mootorsõidukimaks ja registreerimistasu, siis esitas kaubanduskoda eelnõu muutmiseks mitmeid ettepanekud. Oluliste muudatusettepanekute hulka kuulus mootorsõidukimaksu ja mootorsõiduki registreerimistasu küsimine üksnes nendelt mootorsõidukitelt, mis on kantud Eesti liiklusregistrisse ja mis on aktiivses kasutuses ehk millel on kehtiv liikluskindlustus. Kaubanduskoda soovis ka, et eelnõusse lisataks põhimõte, et mootorsõiduki maksusummat tuleb vähendada või osaliselt tagastada, kui mootorsõiduk ei ole kogu aasta vältel kantud Eesti liiklusregistrisse.
Kaubanduskoda leidis, et eelnõust tuleks välja jätta maksu ja tasu vähendav vanuse komponent ning selle asemel tuleks vähendada mootorsõidukimaksu ja mootorsõiduki registreerimistasu määrasid, et need vastaksid maksevõime põhimõttele ning lisas, et fantoomsõidukite maksustamine tuleb eelnõust välja jätta, samas soovitas luua fantoomsõidukite probleemile eraldi lahendus. Ühtlasi tegi kaubanduskoda ettepaneku muuta mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust riigieelarvesse laekuva raha kasutamine kasvõi osaliselt sihtotstarbeliseks, suunates see kasvõi osaliselt maanteetaristu hoiuks ja arendamiseks ning vähem saastavamate liikumisvõimaluste edendamiseks.
„Mõistame, et mootorsõidukimaksu kehtestamise üks oluline eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid, mis on seotud sooviga liikuda riigieelarve tasakaalu poole, kuid see eesmärk ei tohi olla ülimuslik ega tugineda püüetele koguda rohkem maksutulu läbi uute maksude kehtestamise. Lisaks valmistab meile muret, et uus maks ja registreerimistasu soovitakse kehtestada kiirkorras ning ettevõtete jaoks olulisi õigusloome ja maksupoliitika põhimõtteid eirates,“ toonitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.