Kaubanduskoda tähistas 21. märtsil oma 29. taasiseseisvumise aastapäeva
ENSV Kaubandus- ja Tööstuspalati presiidiumi esimehe asetäitjale Peeter Tammojale tundus olevat paras aeg taastada Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. 21. märtsil 1989 toimunud üldkoosolekul läks ettepanek hääletusele – enamik olid poolt! Nii taastati kaubanduskoda sellisena nagu ta 1925. aastal loodi.
1989. aasta märtsis oli ENSV Kaubandus- ja Tööstuspalati korraline üldkoosolek. Peeter Tammojale tundus olevat paras aeg taastada Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Ta kohtus päris paljude ettevõtete direktoritega, kellest mitu toetasid plaani, kuid soovisid oma initsiatiivi mitte näidata. Kõrvalehoidmise põhjused olid ilmselt hirm jääda kohast ilma või muud pahandused partei ja valitsusega.
Peeter Tammoja: “ENSV Kaubandus-Tööstuspalati presiidiumi esimees sõitis üldkoosoleku ajal hoopis komandeeringusse Poola ja ütles mulle, oma asetäitjale, et vastuta ise, kui siin mingi jama kokku tahad keerata.” Ent väikeettevõtjad ja muu uus eraettevõtlus toetasid Tammoja plaani. Nüüd oli vaja leida palati liikmete hulgast keegi, kes oleks olnud nõus üldkoosolekut juhatama. “Ta pidi olema asjast teadlik ja kaasa mängima. Tema ülesanne pidi olema hääletuse korraldamine nii, et see õnnestuks. Väikeettevõtjad olid sel ajal üldsusele tundmatud, seega pidi juhataja olema keegi, keda Eestis hästi teati ja kellel oleks selliseks “riigivastaseks” tegevuseks julgust. Jõudsime Ülo Pärnitsaga kokkuleppele,” kirjeldab Tammoja ajaloolise päeva ettevalmistamist.
21. märtsil 1989 Tallinnas Eesti Projekti saalis toimunud üldkoosolek kulges plaanitult. “ENSV Kaubandus-Tööstuspalati presiidiumi esimees ei viibinud kohal, seega olid volitused minul. Avasin üldkoosoleku ja tegin ettepaneku valida Ülo Pärnits koosoleku juhatajaks. Valitigi. Seejärel andis koosoleku juhataja sõna mulle. Tegin lühikese sissejuhatuse ja seejärel kohe ettepaneku lõpetada NSVL Kaubandus-Tööstuspalati tegevus Eesti territooriumil ja taasasutada Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Koosoleku juhataja pani ettepaneku kohe hääletusele − enamik oli poolt, kvoorum oli kohal, üllatusmoment tegi oma töö – asi oli tehtud!” on Tammoja uhke. Eesti Vabariigi taassünnini oli jäänud veel veidi rohkem kui kaks aastat.
Nii taastatigi koda 21. märtsil 1989, mitte ei asutatud uut organisatsiooni. Sel on põhimõtteline vahe. Nagu on põhimõtteline vahe selleski, et kaks aastat hiljem taastati Eesti Vabariigi iseseisvus, mitte ei rajatud uut riiki.
1989. aasta 21. märtsi üldkogul Eesti Kaubandus- Tööstuskoja taastamise otsuse juures olnud ning iseseisvuse taastanud koja juhatuse liikmete nimekiri:
- Ustus Agur – Eesti Informatsiooni Instituudi direktor
- Mango Altermann – Eesti Tööstuse peadirektor
- Andres Aruvald – ETKVL-i juhatuse esimees
- Osvald Kaldre – Estimpeksi peadirektor
- Peeter Kilumets – Kingissepa RTK juhatuse esimees
- Ants Leemets – agrofirma Pandivere kommertsdirektor
- Hugo Leinemann – Tallinna Aiandussovhoosi direktor
- Boris Levin – ÜKTUI Eesti filiaali direktor
- Feliks Lindvere – TK Ester esimees
- Endel Lippmaa – ENSV TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi direktor
- Arvo Luberg – TK Tootsi direktor
- Mart Mikker – KK Lääne Kalur aseesimees
- Vladimir Mirošnitšenko – TK Elektrotehnika peadirektor
- Olev Nigul – TK Tarmeko peadirektor
- Mihkel Pärnpuu – Virumaa Metsatööstuskoondise peadirektor
- Neeme Roosimägi – Sindi 1. detsembri nim. vabriku direktor
- Taivo Rückenberg – Tallinna Kaubamaja direktor
- Vambola Sipelgas – Valga rajooni Hellenurme kolhoosi esimees
- Juri Startsev – Kreenholmi Manufaktuuri välismajandusosakonna juhataja
- Peeter Tammoja – Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
- Paul Treier – TK Talleks peadirektor
- Aristarh Trofimov – Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
- Jaak Ungerson – põllumajandusliku koondise Agro kommertsdirektor
- Vello Vallaste – VE Mainor-Konsultant direktor
- Ilmar Väinaste – V. I. Lenini nim TK Põlevkivikeemia peadirektor
Katkend raamatust „Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Eesti ettevõtluse eestkõneleja“ (2015).